Irmon Kabuverdianus, Nu Uza Y Divulga Alfabétu Kabuverdianu Ofísial(AK, ex-ALUPEC)

Saturday, February 21, 2009

Dia 21 di Fevereru: un data ideal pa reflekson sobri nos situason linguistiku.

Pa Agnelo A. Montrond,

Dedikatória: N ta didika es reflekson pa tudu kriansas di Kabu Verdi.

Dia vinti y un di fevereru e dia Internasional di Lingua Nativu, ki foi observadu pa priméru bes, na dizaséti di Nuvénbru di mil nuviséntus y nuvénta y nóvi (1999). Na kel mesmu anu, es dia foi stablesidu y proklamadu komu tal, na konferênsia jeral di UNESCO – Organizason Idukativa, Sientifiku y Kultural di Nasons Unidas, pa promovi diversidadi y pluralidadi linguístiku y kultural. A partir di fevereru di anu dos mil, pa asinala es data, tudu anu UNESCO y stadus menbru ta realiza un konferênsia sobri diversidadi linguistiku na mundu. Y Kabu Verdi, nomeadamenti Ministériu di Kultura, tanbe ten stadu ta realiza alguns atividadis alisivu a es data ki e di kapital inpurtânsia pa nos ki sta na prusésu di stablesi alfabétu, unifika skrita y ofisializa nos lingua nativu ki e Lingua Kabuverdianu, ó Kriolu «tout court». Inda nu ka txiga la, má dja nu sta lonji ta bai. Falta-nu poku y ka ten tadju: só txiga la e ramedi. Kuzé ki sta falta pa kel-la kontisi? E vontadi pulitiku? E un maior dinamika pa sklaresi opinion públiku y konvensi kel franja ki sta inbrudjadu na rezistênsia irrasional y teknikament insustentadu?

Es dia vinti y un di fevereru ten un signifikadu spesial pa sidadons di «Bangladeshi». El skodjedu pa kumemora muviméntu linguistiku y manifestason di mil noviséntus y sinkuénta y dos (1952) pa difende rekonhesimentu di «Bangla» komu lingua. Sinku studantis perde ses vida na kel manifestason.

Má luta ten ki kontinua pamodi vitória e sértu. Na nos reflekson, infilizmenti nu ta da kónta ma más di metadi di aprosimadamenti kinzi mil lingua ki ta papiada na mundu dja dizaparse, y más di sinkuénta purséntu di kes seis mil lingua ki inda ta papiadu na mundu sta na prigu di dizaparse. Gentis, kes e perda irreparável pa eransa di umanidadi. Más tristi indi e ki más di mil linguas inda sa ta ser disprezadu pa sistema idukativu mundial y tanbe pa «internet». Úniku manera pa nu ivita ki linguas kontinua ta dizaparse e ofisializa-s. Nu lenbra ma ofisializason di nos lingua nativu e garantia di se sobrivivênsia ki e indikador y garantia di viabilidadi y sustentabilidadi di nos kultura. Pur isu, nu debi skrebe y fala di nos identidadi Térra-Térra, Kutélu-Kutélu. Má tudu di mesmu manera pa dimonstra unidadi y unifikason na skrita di Kriolu ki e lingua ki tudu kabuverdianus ta dumina. Y nu debe valoriza uzu di Kriolu na skóla pa fasilita aprendizájen di konseitus, faktus y konhesiméntus akadémikus, ki pode ser difísil pa nos kriansas, si for só na purtuges.


Módi ki nos mininus pikinoti ta prende matimátika ó siensia si es e inxinadu na un lingua ki es ka ta dumina? Será ki sa ta dadu kónta di obstaklus ki sa ta kolokadu na prusésu di aprendizájen di nos kriansas, si nu rekuza a kria y oferese-s oportunidadi di prendi na lingua ki es ta dumina, ki e Kriolu, y forsa-s a prende só na purtuges? Inda ka txiga maré di nu rekonhesi nesesidadi di nos studantis papia ses lingua nativu y resebe idukason ki ta respeta y valoriza ses valoris linguistikus y kultural? Kriolu é prumeru lingua ki un kabuverdianu ta prendi papia. Nu ta prende-l naturalmenti y na diskóntra sen ninhun sforsu intelektual ó kognitivu. El ta marka personalidadi y identidadi di un kabuverdianu. Nos lingua matérnu sta-nu na nos miolu, el sta-nu na nos matris. Pur isu, N ta atxa ma Kriolu e lingua ki debi ser uzadu pa inxina mininus kabuverdianus, sobretudu na kes prumérus anus di skolaridadi. Isu pamodi mininu dja sabi papia Kriolu. Pa maioria di mininus, Kriolu e úniku lingua ki es ta papia. Purtantu profisoris debi uzaba Kriolu ki mininu dja sabi pa inxina-l aritmétika, lé, skrebi, ets. Si es opta pa purtugês, ki pa es é un lingua stranjeru, dja taréfa e mutu más difísil, pamodi es ten ki inxina mininus purtugês y aritmétika pur izénplu au mesmu ténpu. Ka sa ta dadu kónta di frustrason ki kel-la ta koloka na kabésa di kes mininus. Nhos imajina, un mininu ki sta na primera ó sugunda klasi, ki ta mandadu pa skrebi un redason sobri «a ovelha» na purtuges. Kel mininu é kapaz di nen ka ntende kuzé ki «ovelha» signifika. En ves di prufesor splika-l na Kriolu ki el ta ntende dretu y fla-l ma «ovelha» e karneru, el ta perdi un monti ténpu ta tenta splika-l na purtuges y mininu ta dura ki ntendi. Y na próva oral, ta izigidu mininu pa papia y splika só na purtuges matérias ki pode ser konpleksu y linguistikamenti izijenti. Purtantu, sta ta kunplikadu taréfa di mininu na prendi konseitus na purtuges en ves di Kriolu y ka ta uzadu lingua ki mininu ta domina y permiti-l di uza se speriênsia na se prusésu di aprendizájen.

Kuze ki nu sa ta faze pa promove uzu di Kriolu na skóla, na kumunikason susial, na ospital y otus séntrus di saudi, na tribunal, na administrason publika, ets?

Pulitika linguistíku di kumunikason susial na Kabu Verdi y na diáspora, tantu públiku komu privadu, devia urjentimenti fazi separason di territóriu, y en pé di igualdadi da spasu igual tantu pa Kriolu komu pa purtugês. Kriolu sa ta ser injustisadu pa nos mídia. Nu ta da kónta y nu ta fika tristi óras ki nu odja ma televizon, rádiu, jornal tantu iletróniku komu inprésu, entri otus meius di kumunikason susial é duminadu pa purtuges. Na parlaméntu ta papiadu más e purtuges. Mesmu kuza sinaun pior, ta kontisi na nos admnistrason públika, na alguns skólas prufisoris ta papia só purtuges y as vezis ku érru própi, y sugundu rumoris, mininus ki tenta papia na Kriolu ta obrigadu papia na purtuges y as ves es e até kastigadu ó punidu disiplinarmenti. Modi ki kriolu ta konsigi aseitason nun anbienti di kel-li? Kuzé ki guvérnu debi fazi pa muda kel situason la?

Mestedu un nóvu dinámika susial, linguistiku y kultural, na es luta y es konkista pa nu transforma nos kumunidadi global na mestris di nos própi distinu y asin konsigi un Kabu Verdi kada bes midjor ku onestidadi, integridadi, y armonia entri tudu kabuverdianus y sén diskórdia entri ningen. Y mestedu un maior intervenson, urjenti y abranjenti, ku organizason di várius atividadis pa divulga, splika, sklaresi, dimonstra, y papia ku nos gentis sobri Alfabétu Kabuverdianu, através di paléstras, workshops, ets. Kel-la ta fasilita grandimenti pa klarifika alguns dúvidas, ekívokus, y mal-entendidu ki podi sta na menti di txeu pesoas. Seria un bon fórma di txigadu a un konsensu y dimokratikamenti konkista y promovi aseitason di padronizason di skrita di Kriolu. Ás ves silénsiu y auzênsia di mididas y meius e traidor y e konplasenti. Nos tudu nu debe da nos opinion livrimenti sen ninhun tipu di konpleksu ó riskísiu di kulonizadu y partisipa na es dibati di ideia. Nu pintxa, sima ki nos konpatriota y ativista di kumunidadi Manu Salah ta gosta di fla. Nos e tudu irmon. Nu dexa nos diferensas pa ladu pa nu pode rekonhesi nos identidadi ki e nos dinominador komun. Nu koloka nos imuson, konvikson pulitiku y relijiozu, partidu, ideolojia, bairrismu, ets, na un planu sekundáriu pamodi ser kabuverdianu é ka ninhun di kes kuzas la, má e un inekivuku y inkondisional konvikson di pertensa sósiu-kultural. Kal lingua ó kultura na mundu ki e midjor ki di nos?

Agnelo A. Montrond

Wednesday, February 18, 2009




Cape Verdean – American Cultural Celebration


Noiti Kabuverdiana-Amerikana

Honoring
A Man of Culture
Un omenájen justu pa un
Ómi di Kultura

Alberto Alves (Neves)
Poet, Composer, & Representative in the Cape Verdean National Assembly
Puéta, konpuzitor, & Diputadu prufisionalizadu na Asenbleia Nasional

Saturday, April 11th
7:00 PM to 1:00 AM


Shaw’s Center
1 Lexington Avenue
Brockton, MA 02301


Contribution: $35.00 per participant

For ticket Information, please Call:

Agnelo A. Montrond – 774- 222-0222
Maria João Barbosa – 617 – 892 - 3436
Alcides Montrond – 781 – 589 – 6212
Arlindo Rosa – 781 – 767 - 4027
Estefania Alves – 617- 306 – 8853
Jacqueline DaSilva – 617 – 840 – 2477
Cecilio Cabral – 774 – 240 - 2018

Pa Un Kumunidadi Forti Y Kada Bes Más Unidu
For A Strong and More United Community

Fidju Kabra e Rotxa Ki El Ta Bai


Pa Manuela Pina

Dedikatória: Kel-li ta bá pa tudu argen ki diskisê di se oríjen.


Diskunfiansa e mariadu
Atriviméntu ka ta setadu
Juiz mariadu e dór di kabésa
Burrisi e kastigu

//

Ku ken ki e intilijenti
Tolu ta panhâ mau
Azédu ku dósi ka ta djuntâ

//

Bu distinu e ka agu dósi
E agu salgadu, txoku y fédi.

//

Si bu gosta di kór-di-róza
Nha fidju tumâ juiz
Kazaméntu e ka sabi más.
Pobri ku riku éra un bes.

//

Kriólas teneba odju fitxadu
Bédju ka ten lugar más

//

Ami ningen ka ta ngana-m ki fare ofende-m
Y N ka ta pasâ riba di ningen.
Nén N ka laranja di fundu-l Spigon
Ki durmi dósi y manxê azédu.

//

Nha fidju ka bu diskisê
Ken ki ben di kutélu
Ku mon riba kabésa
Juiz mariadu
Ki pasâ bida na kamóka ku leti
Na kafé di nganha, margós pa kaba matâ
Pé na txon na padjigal
Ranhu na rariz ta pinga na bóka
Dór-d’odju ku raméla na odju.
Ai nha fidju ka bu diskisê ná.

//

Kel ténpu sabi ka ta volta más.
Ténpu sabi e ténpu di mininu.
Má fikâ ta sabê ma fidju kabra,
E rotxa ki el ta subi.
Manuela Pina

Monday, February 16, 2009

Sonsent Nha Térra Krida




Pa Lilian Lima


Sodad d’nha térra
Ke só Déus sabê

//

Nha térra natal,Sonsent
Ke kel praia d’lajinha
D’areia bronk
Y aga azulin
Fet un pados d’séu

//

Djeu la pe diant
Y Mont Kara juntod


//

N t’uvi Cise ta kantá
Lá d’festival d’Baia das Gatas
Kel sabura sa p’afrónta
Na kel pedasin d’sonhe
D’kualker stranjer

//

Á, ja-me sinti barulhe
D’kes mnin ta korré na prasa
Y ja-me oiá kes kasal d’paxonod
Ta dá vólta d’mon dod
Na Prasa Nóva.

//

Ningen ka ta podê gatxá
Sentiment d’paródia
Ta zbil na korp.

//

Un koza bzot ten ki konkordá,
Nha térra e sabura y ligria
Vrod n’un só.

Lilian Lima

Sunday, February 15, 2009

Anedóta: dos amigu y dos ségu


Dos amigu

Staba dos amigu ta anda un kaminhu londji p’afrónta. Staba uma lumi sol ta ratxa-s na kakuruta, ma ramédi ka tinha: es tenba ki bafatia pé ti ki es txiga undi ki es staba ta bai.

Pa anima kunpanheru es ba ta tra kunpanheru na konbérsu. Es papia na bida di tudu algen di ses zóna: kenha ki e dretu, ménus dretu, ka bali, skoberus, lanbedoris, dizoredjadus, onéstus, bedjakus, konpitentis, roskon, txipi, idukadus, sarbaxis, trabadjador, prigisozu, ets.

Kantu konbérsu kurrikeru arma kaba, es kumesa ta poi imajinason ta funsiona. Un fla kel otu: “mi, si N bira prizidenti di Mérka, N ta kaba ku fómi y ku gérra na Mundu”; Kel otu responde y el fla-l: “ Ná, mi si N atxa sén kontu gósi li, N ta da-bu mil iskudu”; respósta foi: “Mintira ki bu konta. E metadi-metadi: sinkuénta kontu pa bo y sinkuénta kontu pa mi. Trumodi nu sa ta anda di djuntu; Kel otu reaji y fla-l: “Modi ki bu ten sinkuénta kontu si e mi ki atxa-l. Bu ka debe tene kabesa prontu. Másimu ki N pode da-bu e dés kontu”; kel otu da-l respósta y fla-l: “Bu sa ta da pa abuzadu má mi gó dja bu kontra ku di bo. Si bu insisti ku dinheru ki e ka di bo y bu ka merese, N ta kume-u un nobidu gósi li, N ta mostra-u kantu N bali”; Kel otu ka spéra pa más nada y nheme-l un tabéfi zás riba bokon y gérra kumesa. Es briga sen tadju ti ki es parti kunpanheru. Un fla kel otu: “má undi ki sén kontu sta?”; kel otu responde-l: “e si N atxa; ma inda N ka atxa”; …

___________________________________________________________


Dos ségu

Un individu ki tinha fama di rei di abuzadu bai na meiu di dos ségu ki staba na pórta di merkadu ta pidi zimóla y el fla-s: “ali, nhos toma mil eskudu nhos parti”. Má nada e ka da-s y el bai se kaminhu. Pasadu un bokadu, un di kes ségu fla kel otu: “dispatxa bu da-m nha kinhentu skudu”; kel otu fla-l: “bu debe sta na brinkadera. Da-m nha kinhentu xkudu só bu dexa di brinkadera. N ka sta pa patetisi txeu”; reason di kel otu ségu foi: “midjór bu da-m nha dinheru pa N ka rabenta-u piskós gósi li”; kel otu ka spéra pa más nada y el pasa-l se skerderu bera naris y gérra komesa. Un mos bai tadja kel gérra y el leba un bengalada na totis, uan …

Dipos pulisia ben, el raborbe-s y ka atxa niun di es ku ninhun tiston na bolsu. Pulísia fla: “Kel la gó ka ta fazedu”.

Saturday, February 14, 2009

Kretxeu di Nha Bida!

Pa Manuela Pina

Dedikatória: N ta didika es puema pa nha kodé, pa nhas kulégas di aula di matimátika na terseru periudu, y tanbe pa tudu namoradus y namoradas, tudu kazal y tudu paxonadus.

Pa kada sigundu bo e nha stréla,
Bu ten bu própi lus
Pa tóki di bu mon N ta sinti bu kalor.

//

Bu olhar e fiksu y penetranti
Na nha orizonti di dizeju.
Bo e di-me sima noti ku dia.
Bunitu sima veraun na nha primavera.
Atraenti ki nen pérula negra na nha odju.
Presiozu ki nen diamanti.

//

Bo e nha kretxeu
Kuza más bunitu ki ten na mundu.
Kretxeu bo e más forti ki furakaun
Bu ta po nha korasaun ta bate diskonpasadamenti.


//

Bu beju ta leba-m loukura
Kretxeu, bo e di-me mi só.
Bo e lus di nha bida.
Bo e nha kretxeu, nha amor.

//

Amor óra ki e sabi e sabi mé,
Mó fogu di padja.
Difísil mó figu dósi na figera na rotxa.
Konplikadu mó matimátika,
Forti móda Kímika.
Filózufu más ki própi Socrates.

//

Ai kodé,
Ai kodé, kretxeu di nha bida.
N ka ta fra-bu «I LOVE YOU»
Má N ta fra-bu ma N ta ama-bu.

//

Bu beju ta leba-m séu,
Bu bóka ten mistériu y ta dixa-m louka.
Perfumi di bu korpu e esênsia di nha vida.
Kodé, tudu ki N ten e pa bo.
Bo e razaun di nha bida.

Manuela Pina

Jeografia di AMOR

Pa Janice Teixeira

Nos korasaun e un país indipendenti.
El ta fika na ladu iskerdu di petu.
Se kapital txoma AMOR.

//

Y el ten ses limitis:
Pa norti ki e repúblika di Rekonsiliasaun,
Pa sul ki e repúblika di Paixaun,
Pa lésti ki e republika di Ingratidaun,
Y pa uésti ki e repúblika di Diziluzaun.

//

Klima la e kenti na zóna di kazaméntu,
Y friu na zóna di divórsiu ó separasaun.
Rius más inpurtanti e riu Lágrima
Ki ta fika pértu di Sodadi.
Kel riu ta dizagua na Sónhu
Un ilha povuadu pa beijus y amor sinséru.
Y se populasaun e formadu pa só un abitanti.

Pamodi ki ta aprovadu y ta publikadu ofénsas pesual na kumentárius anónimu na «internet»?

Pa Agnelo A. Montrond


N ta koloka siginti perguntas pa prezadus leitoris:

1) Insultu pesoal na kumentáriu anónimu debe ser investigadu y punidu, ó nau?
2) Si respósta e sin, puni insultu e moralmenti injustifikável ó el e prigozu?
3) Bu sabeba ma insultu pode kauza sufriméntu y danus morais ó profesionais na pesoa vizadu?
4) Y bu sabeba ma kel sufrimentu ta dipende si kel algen ki es kre atinji, realmenti kre xinti insultadu?

Alguns eleméntus di respósta a es kuatu perguntas:

a) Ki ta xatia ku un insultu insustentadu e só kenha ki kre. Purtantu, soluson e ka liga kes tipus di insultu la. Y nen ka meste punidu kenha ki ta insulta gratuitamenti. Punison e ka liga, y txau. Só imaturus y kaprixozus ki ta liga insultu y ki ta preokupa ku lejislason pa insultu. Y si nu debeba lejisla es matéria, éra só pa flaba adultus ma es debe konporta komu adultus y naun komu kriansas, na un sosiedadi plural y demokrátiku.

b) Y más, un leitor aténtu ka ta akredita na parvisis ki el ta lé só pamodi un parvu kualker skrebe-s y ku algun kunplisidadi di alguns moderadoris anónimus patétikus di kumentárius anónimus, ki ta viola ses própi statutu y linha editorial, es foi patétikamenti aprovadu y publikadu. E ka pa liga ninhun asnera ki anónimus ta skrebe, pa odja si es ta kiria y bira grandi. Un insultu ta kastiga se kabésa y se própiu autor, pa se própi ifeitu refleksivu di rakoxeti. Y ifeitus di un insultu ta dipende di reputason, imájen y kualidadis di kenha ki sa ta ser vizadu, y di kapasidadi di análizi informadu ki kenha ki sa ta lé pa tra konkluzon. Pur izénplu, un anónimu ki ta rezolve na insulta nos prestijiozus jornalistas Alberto Pina, prizidenti di FORCV, Apolinario Das Neves, diretor di LIBERAL, José Vicente Lopes ó diretora di jornal A Semana Dra. Filomena y ta fla-s ma «es ka ten kursu, ma es kunpra ses diplómas na mandjaku; mas es ta sta na dróga; ma es tenta mata nos primeru ministru ku karru, ets» ó ta txoma-s di «kurruptus, nodjéntus, patétas, gaterus, ladrons, fidjus di p---, patétas, sarbajis, ets», (será ki es ta aprovaba tudu es komentárius li y publika-s sima ki es ten stadu ta aprova y publika kes otus?) el ta perde se ténpu y se enerjia pa nada, pamodi ninhun leitor informadu y aténtu ka ta liga kes insultus la. Y nu debe intende ma e ka pabia di patetisi di un patéta ki nu ta konklui patétikamenti y forma un opiniaun patéta sustentadu únikamenti pa un patetisi patétiku.

c) Ma atenson, predispozison di públiku pode ser determinanti na ifeitus ki insultu pode ten y pode faze algun sentidu lejisla es matéria. Si kuzas ki anónimus skrebe di un algen po-l perde se trabadju, faze-l ser sujeitu di un investigason kriminal, po-l leba purrada, ó algu ekiparadu, anton dja ta justifika arkua ku un prusésu juridíku y leba autor y kúnplisis pa tribunal undi eventualmenti es pode ser punidu izenplarmenti si provadu ma es é kulpadu. Y si for asin, nu pode imajina kes pesoas ta rabenta soru na tésta tres-tres, ta baza skuma pa tudu dos ladu di bóka, ets.

Anton nu sa ta odja klaru ma liberdadi di spreson na kumunikason susial debe ten limiti: ofénsas pesoal a individus privadu, kumentárius anónimus ki ka ten nada a ver ku materia ó ideias ki un textu di opiniaun ta veikula, ofénsas a personalidadis públiku, ó instituisons, sima injúria, difamason, ameasa, insultu, ets, debe fika devidamenti kontenpladu na nos kódigu jurídiku. Nu sabe ma idukason, sivismu, kortezia y onbridadi e valoris ki ka ta inpodu a ningen pa via lejislativa. Má malkriason, salbaxaria, difamason, ameasa, injúria, ets, debe fika devidamenti lejisladu pa es, entri otus, razons ki N aponta li.

Agnelo A. Montrond

Friday, February 13, 2009

Woman swims from Cape Verde Islands to Trinidad


Record Broken

Woman scores Atlantic swim first

Surfersvillage Global Surf News, 8 February, 2009 : - - A 56-year-old American athlete has become the first woman on record to swim the Atlantic. Jennifer Figge took 24 days to swim from the Cape Verde islands off Africa to Trinidad. The exact distance she covered has yet to be calculated. She swam inside a cage to protect her from sharks.

Figge, who had originally planned to make landfall in the Bahamas, plans to finish by swimming from Trinidad to the British Virgin Islands. She first dreamed of swimming across the Atlantic Ocean as a little girl. The swimmer finally moved nearer her goal when she left Cape Verde Islands on 12 January, facing waves of up to 9m (30 ft).


Each day she would spend up to eight hours in the water at a stretch before returning to her support boat. Crew members would throw the athlete energy drinks as she swam along, if it was too stormy divers would deliver them in person. She saw pilot whales, turtles, and dolphins, but no sharks. "I was never scared," she said.

"Looking back, I wouldn't have it any other way. I can always swim in a pool." Jennifer Figge's journey comes 10 years after a French swimmer, Benoit Lecomte, made the first known solo trans-Atlantic swim covering 6,400km (4,000 miles) in 73 days. Figge had planned to swim 3,380km (2,100 miles), but she was blown off course and reached Trinidad rather than the Bahamas.

Dór Di Partida!


Pa Lilian B Lima

N ta oiá pa mar
N ta sinti angústia

//


N ta oiá pa séu
N ta sinti traid

//


N ta oiá pa térra firm
N ta sinti pose

//


N kre bai
Má N kre fká
N kre falá
Má N kre kalá

//


Lenbrá ma N ta ben largá nha kretxeu
Na térra ke agóra fka pa tráx
Ta trutxi-me kurasaun
Y Ta pnika-me alma

//


N ta txo-be nka rikéza y nha pobréza na korasaun
Y ku nha palavra N ta prometê
Ma un dia inda N ta voltá

Kabu Verdi


Pa Tatiana Tavares

Kabu Verdi,
Kabu Verdi,
Bo ki e nha morna
Bo ki e nha koladera
//

N ten orgulhu di ser bu fidju
Sima pilon ku midju
//

Na bus brasus N ta akonxega,
Da-m bu leitu pa-m durmi
//

Kabu Verdi,
Bo e nha kanson,
E bo ki e nha úniku vibrason.

Thursday, February 12, 2009

Sonsent


Pa Erica Fortes


Kond es te fala-me na Kab Verd, N ta lenbrá na Sonsent. Y kond N ta lenbrá na Sonsent, N ta lenbrá na kel karnaval na mex de Feverer ki kex grup ta dá xou de alegria y ta foliá na rua de Lisboa, nakel festival ki é un fésta na kex trex dia di lua xeia lá na Baia das Gatas. Lá ta reuni múzikus nasionais y internasionais.

Y kond N ta lenbrá na Sonsent, N ka ta xkesê de Prasa Nova onde ke kes malta ta riuni na fin-di-semana, pa uns litre de gróge e pa prepará kel dilote de kel noite tê plomanhá.

Fala-m de Sonsent é fala-m tanbe de nos múzika de “Hip-hop”, de mórna, y de nos morabéza e de nos alegria de ser konxid komu kapital luzófona de kultura y tanbê komu ilha de paródia y sabura na noite de Mindél.

Pa mi es li é de kes primer koza ki N ta lenbrá kondé ex ta fala-m na Sonsent. Y mi N sinti privilejiada de ter naxside na Ka Ver y orgulhóza de ser de ilha de Sonsent purki pa mi Sonsent n’é só sab el é sobretud inportant.

Sunday, February 8, 2009

ANONIMATU NEGATIVU NA SPASU SIBERNAUTA


Pa Agnelo A. Montrond


Salvu érru, ku bazi na kuadru jurídiku kabuverdianu atual, ka é pusível arkua ku konsekuênsias legal ó inputa responsabilidadi jurídiku pa:
ameasa - ameasa algen ku palavras skritu na kumentáriu a se artigu di opinion, ku intenson di kauza-l un mal grávi y injustu, devia ser punidu;
injúria - ofénsa a dignidadi ó dekoru di pesoas, tanbe devia ser punidu;
kalúnia - falsamenti inputa algen un faktu difinidu komu un krimi; nes kazu devia ser punidu tantu autor di kalúnia komu jornalista ki sabendu ma kalúnia e falsu ta propala-l ó divulga-l;
difamason - inputa algen un faktu ofensivu a se reputason, devia ser punidu;
identidadi falsu - un algen ki ta uza identidadi falsu pa kauza danos a otus;
ó otu ofénsa kualker, kumetedu na spasu virtual pa un anónimu.

Nes muméntu nén autor anónimu, nen órgaun ki ta publika kumentárius anónimus negativu ka sa ta inputadu responsabilidadi. Pamodi? Kel-li ki é pergunta ki N ta koloka a nha kabésa y a tudu leitoris. Má komu ti inda tudu sa ta pasa inpunementi, es, tantu responsáveis di jornais dijital komu komentadoris anónimus, sa ta kontinua, sén burgónha, ku es prátika ki pode sa ta kria un mal-estar susial ki meste konbatedu ku urjênsia. E ka ta benefisia ningen. Au kontráriu e ta baxa nível y el ta promove mediukridadi. Anton, N ta ripiti y N ta torna fla ma é nesesáru regulamenta y disiplina es aspétu na kumunikason susial kabuverdianu. Y N ta spéra ma ken ki e di direitu ta torna obi es nha apélu. Ku es preokupason na menti, N sa ta ben konpartilha ku leitoris nha opinion en relason a es matéria, através di es siginti vinti pontus:

1. N ta parti di presupostu ma nos tudu nu ta difende Kabu Verdi, kabuverdianus, nos lingua y nos kultura, ku únhas y dentis. Nu debe faze-l livrimenti, má déntu di ruspetu, idukadamenti, y nu debe kritika ideias y naun pesoas, mensájen y naun mensajeru. Krítikas pesoal ki e negativamenti akutilanti, ofensivu, repugnanti, kontumas y dispropozitadu devia ser filtradu, poupadu (ó anton devia kriadu un spasu separadu própriu pa es fin) ó anton mandadu diretamenti pa se destinatáriu através di kurreiu eletróniku di kel pesoa vizadu, en ves di publikadu. Sobretudu óras ki autoris ka ta asumi y es ta da kara ku anonimatu, talves apoiadu y até ku kunplisidadi di kenha ki ta disponibiliza spasu pa es veikula ses negatividadi. Será ki es autor(is) di kumentárius anónimus negativu ta uzufrui di liberdadi di koba y di insulta pesoas, ki na ninhun parti di mundu sivilizadu ka ta izisti (só na DJANÓNIMO talves)?

2. Infilismenti maioria di kumentárius na internet é anónimu y negativu. Nu ta pergunta pamodi y nu ta kestiona lejitimidadi di anonimatu negativu. Kuzé ki ta leba un algen a sukundi na braku di anonimatu pa el da se opinion «come il fault» ó kumenta ku profundidadi konteúdu di un textu ó un artigu kualker?

3. Será ki e pamodi un kumentarista anónimu e konpleksadu, e ka orgulhozu di se opinion, se pontu di vista, se argumentason, ets, y pur isu e ka ta asumi-s ku frontalidadi?

4. Será ki e pamodi el ten médu di konsekuênsias negativu di kuzas ki el ta skrebe?

5. Puxa pá! Anton será ki e medu di asumi autoria di un komentáriu intelijenti, konstrutivu, ínpar y jenial?

6. Ó será ki e só pamodi kumentarista anónimu e un fantasma ki ka kre pa ningen sabe ma el ta izisti – El ten medu di se izistênsia kaótiku y enigmátiku?

7. Será ki e un terapia pa duénsa di dizikilibriu psikulójiku ki ta ikilibra óras ki un kumentarista anónimu ta tra ku funda na «internet»?

8. Dja N analiza alguns kumentárius anónimus «online» y tendênsia é ki maioria é negativu: difamason, injúria, kalúnia, falsifikason di identidadi, ameasa, linxaméntu di pesoas, enfin, sujeira di karáter individual, profesional, susial, pulitiku, ets. Y komu tudu kuza ten un razon di ser, ten ki ten un splikason plauzível pa es postura anónimu na internet. É ka só kritika gratuitamenti na ton di brinkadera pa suja y poi otus baxu, baxu-l trósa. Es tipu di pesoas é meskinhu, kobardu, di personalidadi baxu, y mediúkri. E algen ki ka sa ta dadu atenson y sta na un mundu di frustrason y ta prokura sublimason di ses prublemas na koba algen, fla fédi, na tentativa di faze tudu algen bira sima es: un órfaun susial, dizorientadu, un terrorista spiritual pa distrui tudu kenha ki ta faze-l sónbra ó ta difende un ideolojia diferenti di di-sel. É kela ki ta txomadu di ignoránsia multi-dimensional y rezistênsia tantu pasivu komu ativu pa tudu kenha ki ten, pode, sabe, ó ta manda.

9. Má ka ten régra sen isépson. Ten pesoas ki pode atxa ma es ten lejitimidadi pa opta pa anonimatu pur kauza di inkonpatibilidadi ku kargus ki es ta dizenpenha, y es ta da kónta ma ses liberdadi di spreson sta limitadu y es ta prokura es via pa veikula ses opinion.

10. Será ki anonimatu é konsekuênsia di limitason di liberdadi?

11. Pa un algen koba se xefi, ka konkorda ku se stratéjia pulitiku, ets, ten ki ser pa via di anonimatu, pamodi medu di perde inprégu?

12. Anton anonimatu e razultadu di inperfeison di dimokrasia ki é kontroladu?

13. É un défisi di dimokrasia?

14. Un sidadon debe ser livri di skrebe ó fla kuza ki el ta pensa ó xinti, ku máskra ki el ta prifiri, pamodi el ten direitu absolutu a liberdadi di spreson y vive na un dimokrasia perfeitu?

15. Será ki anonimatu ta atraiu pesoas pa enrikesi partisipason na komunikason susial dijital? Ó Será ki nos kumunikason susial kre é kuantidadi en ves di kualidadi di partisipason?


16. Má nu lenbra ma kes ofénsas ki N mensiona anteriormenti é ka toleradu nén pa pesoas anónimus nén pa pesoas ben identifikadu. Má gentis ka nu konfundi dimokrasia ku direitu inalienável pa rabaxa pesoas, difama-s, dizakredita-s, ó likida-s moralmenti. É ki ten un konflitu natural entri liberdadi di spresa na anonimatu pa suja bon nómi di pesoas, y direitu ki kes pesoas ten a ses bon nómi. Txeu di kes komentárius anónimus e taun negativu ki más sédu ó más tardi es ta kaba pa intoksika opinion públika.

17. Será ki inpurtanti e ideia ki kumentárius ta irradia y naun autoris (mensájen y naun mensajeru)?

18. Fladu fla ma nalguns jornal dijital, e ka tudu kumentáriu anónimu ki ta publikadu. Só es ta publika kel ki ta konve-s, ki é kóntra artikulista (ki es e kóntra el tanbe), y ki es ta apoia pulitikamenti pa rabenta ku ses opozitoris.

19. Será ki sa ta pulitizadu kumentárius anónimus?

20. Má nu lenbra ma na un país di direitu demokrátiku, liberdadi di un sidadon ta termina undi liberdadi di un otu ta kumesa y frontera di ses liberdadis e un zóna di konflitus konstanti. Pur isu ki siênsia jurídiku ta izisti y ki na un guvérnu demokrátiku dime-divéra ten ki ten un puder judisial y un puder lejislativu separadu y indipendenti di kunpanheru. Y pa konpleta kel sistéma di independênsia y separason di puder «check and balance system; trias politica» ten tanbe puder izekutivu. Nalguns sistemas demokrátiku parlamentar, es separason y independênsia pode ka ser mutu klaru y pode ten alguns «nuances». Má ka nu skese ma dimokrasia puru é un ideal, e utopia, y e ka ta izisti, nén e ka podi izisti pamodi e un konseitu idealista.


Nhos reaji: ku anonimatu ó sen anonimatu, ka ta interesa, desdi ki seja déntu di kes parámetrus …

VIVA INTEGRIDADI
VIVA ONESTIDADI
VIVA ÉTIKA, MORAL, Y ELEVASON
VIVA KABUVERDIANUS
VIVA ALFABETU KABUVERDIANU
VIVA KRIOLISTAS
ABAIXU ANONIMATU NEGATIVU

Agnelo A. Montrond

Thursday, February 5, 2009

Cape Verdean Language: Struggles and Gains

Fotu: Rubera Dje - Nha ninhu kiridu


Por Agnelo A. Montrond

BROCKTON, EUA - Since the colonial period, Cape Verdeans have undergone many struggles with success: the literary movement to denounce the unfavorable situation on the archipelago aligned with the movement for the independence made it possible on July 5th, 1975 which marked the beginning of a new era; the first Cape Verdean government took office and was recognized worldwide; they successfully faced the challenge of developing the poor country they inherited; continued efforts have been made for the betterment and empowerment of their lives; improvements has been made in several sectors: infrastructure, transportation, education, economy, public health, safety, security, etc; the first constitution of Cape Verde was draft; the international cooperation has provided a tremendous help in Cape Verdeans quest for development, namely the human resources – many Cape Verdeans have gotten their college degrees overseas and have returned to the archipelago to better serve the country.

Approximately 10 years after the independence, a major change occurred on the Cape Verdean political system: a democratic form of government was adopted on the republic of Cape Verde and a significant progress on the human rights became reality. A new government took office and the constitution was revised in order to grant more freedom and rights to all Cape Verdeans. That constitutional revision kept Portuguese as the official language of Cape Verde and set forth a provision that clearly states that the government of Cape Verde should create conditions to enable the Cape Verdean Language to become official along with Portuguese. It further states that all Cape Verdean citizens must know and use the two official languages: Cape Verdean Language and Portuguese.

Even though the due follow-up to the aforementioned constitutional disposition has been missing in action by all those to whom it may duly concern, we must recognize that a lot has been done in an effort to promote and value the Cape Verdean national language. Institutions of Higher Education in the United States, namely Massasoit Community College, Bridgewater State College, amongst others, have been providing a tremendous help by offering courses in Cape Verdean Creole to area residents. Americans from different walks of life, who interact with Cape Verdeans either socially or professionally, have enrolled in those courses in an effort to initiate the learning and development of the Cape Verdean Language, History, and Culture. Many have witnessed that by getting acquainted with the Cape Verdean language and culture, they felt they were better prepared to interrelate with Cape Verdeans regardless of their ages, social status, or educational background. We all know that studying different languages and cultures allows for the establishment of greater and effective interaction between people. On this tone, I would like to remind you that today’s American society is no longer a "melting-pot". It is rather “a mosaic" that mirrors strong and growing distinct ethnic identities that remain a vital factor in shaping values and principles.

Last but not least, let me cite and quote the following:"Unless the teacher understands how the student is using her/his speech organs in producing a native language sound and what s/he should be doing to reproduce the foreign language sound acceptably, s/he cannot help the student beyond a certain stage of earnest but inaccurate imitation." [Wilga Rivers - Teaching Foreign Language Skills]. From this quotation we can infer that all teachers serving English Language Learners (ELL) and language teachers, namely teachers of ESOL(English for Speakers of Other Languages) who study the sound system of their students’ native language will be better prepared to deliver an effective quality language instruction and appropriately deal with common mistakes resulting from either interference or transference of the structure and functionality of their native language into the target language, English Language Arts in this case.

Agnelo A. Montrond

Monday, February 2, 2009

Manuel Veiga visita Portugal


Publicado por: A SEMANA ONLINE
03-02-09

O ministro Manuel Veiga iniciou esta segunda-feira uma visita de cinco dias a Portugal. O debate sobre o acordo ortográfico e o VII Encontro dos Ministros da Cultura da CPLP e com o seu colega português constam da agenda de trabalhos de Manuel Veiga, que também vai se encontrar com o secretário-executivo da CPLP.


Com o ministro Pinto Ribeiro, o governante cabo-verdiano abordará ainda a 2ª fase de recuperação das ruínas da Sé da Cidade Velha e a próxima edição da feira do Livro Português.
Manuel Veiga também participará, na qualidade de linguista, do júri de tese de doutoramento sobre «Pâpia, Lé y Skrebe na Skóla Kauberdianu. A Emergência de Práticas Identitárias», de Maria Alice Alcobia.


O ministro da Cultura de Cabo Verde apresentará ainda no X Congresso Luso-Afro-Brasileiro, organizado pela Universidade do Minho, o tema: «Politica Cultural em Cabo Verde – Uma Vivência e uma Visão Dinâmica Estratégica».

Sunday, February 1, 2009

Counselors within the American School System


By Eliana Barnett, Adjustment Guidance Counselor

A school counselor is trained to help students adjust to the school environment and addresses any issues they may be struggling with. The counselor encourages the student to find a solution and to find hope, vision, and strength to overcome their challenges. Guidance and Adjustment counselors within the American school system are a great resource. School counselors support students in decision making and facilitate psycho-educational groups to teach valuable life skills that will help students adjust to the school environment. School counselors help students assess strengths; help students make decisions, help students choose courses that are right for their career goals, and help create a safe school environment by providing a place where students can talk to someone with a positive unconditional regard approach.



The guidance department is divided into guidance and adjustment counselors. Adjustment counselors assess the student’s issues but if the student is experiencing abuse at home or if a student demonstrates a serious mental illness a parent or guardian is contacted and a referral is made to agencies in the community for clinical services. Guidance counselors help students schedule their daily classes, guide students through the college search process, write recommendations, and help the student maintain a healthy perspective about education.
The school system recognizes that school aged children need more than support from academic teachers. School personnel collaborate with teachers and counselors to support students and help them live healthy balanced lives while they are attending the public school system.