Irmon Kabuverdianus, Nu Uza Y Divulga Alfabétu Kabuverdianu Ofísial(AK, ex-ALUPEC)

Saturday, July 10, 2010

Primeru Ministru Neves Insentiva Jóvens Kabuverdianus Pa Faze Boas Ixkolhas

Pa Agnelo A. Montrond, USA

Krónika di Boston, USA, 10 di Julhu di 2010 – Txeu algen riuni oxi na University Of Massachusetts, na Boston, pa partisipa na magna konferênsia sob tema Youth In Dangerous Times – The Cape Verdean Challenge. Es konferensia e un grandi kontributu na es taréfa kuletivu di buska soluson pa dizafius ki jóvens sa ta enfrenta na es mundu globalizadu y na es ténpu di prigu. E ku diálogu franku y abertu di es tipu li ki ta atxadu suluson pa nos prublémas.

N podeba skrebe es krónika na purtuges, má pa un kiston di fidelidadi linguistiku N ta skrebe-l na Kriolu, Nos Lingua, ki Nos Priméru Ministru, Dr. José Maria Pereira Neves, ki sta ku nos a konviti di kumunidadi pa selebrason di 35 anu di nos independensia, sabiamenti skodje pa kumunika ku kabuverdianus, y se intervenson foi traduzidu na Ingles pa merkanus y kabuverdianus-merkanus di várius jerason pode ntende.

Es e un dimonstrason konvinsenti ma linguas di kumunikason ifetivu na Mérka e Lingua Kabuverdianu ó Ingles, enbóra purtuges e nos lingua ofisial. N podeba dizenvolve es ideia más, má N ka ta bai pa kel kaminhu la na es krónika di oji ki e didikadu a es konferênsia - Youth In Dangerous Times – The Cape Verdean Challenge ou seja Nos Juventudi y Dizafius di Violênsia.

E louvável es inisiativa di Prof. Dr. Donaldo Macedo y se grupu ki organiza, planifika y dinamiza es ivéntu, y N ta spéra ma es dinámika ben pa fika y ma el ta kontinua na futuru. Es ivéntu e un spasu abértu a tudu algen, pa partisipa na un reflekson y dibati institusionalizadu entri jóvens universitárius y otus.

Nos Premier Dr. José Maria Neves dexa klaru ma el sta li na kualidadi di Primeru Ministru di Kabuverdi y nau na kanpanha ki inda nen ka kumesa. El ta enkontra ku jovens y lideris kabuverdianus, konbersa ku autoridadis merkanus y asosiasons enprezariais pa kontinua ku es dinamika di dizenvolviméntu di Kabuverdi, ku tudu kabuverdianus, di tudu partidu, di tudu kor y ideolojia pulítiku ó rilijiozu, pa djuda kabuverdianus realiza tudu ses sonhus y tudu ses anbison. JMN foi mutu klaru y elokuenti kantu el fla ma nu debe kria un kabuverdi sén frontera y sen limiti, undi ka ten kabuverdianu ki e más kabuverdianu ki própi kabuverdianu, seja for undi ki el nasi ó ki el sa ta vive.

Na se intervenson, JMN fla «goodmorning» na ingles y tudu réstu na Kriolu. N ta kongratula nos Priméru Ministru pa es jéstu bastanti signifikativu pa Nason Kabuverdianu en pézu y un grandi kontributu pa divulgason y valorizason di Lingua kabuverdianu. El kunprimenta distintus partisipantis ki inklui profesoris y administradoris universitárius, pulitikus y representantis stadual; jóvens kabuverdianus y merkanus, entri otus. El faze un brévi retrospetiva sobri formason di nason kabuverdianu, desdi Kabuverdi komu priméru sosiedadi kriolu na Áfrika te Nason Global ki oji nos e. JMN lenbra partisipantis ma na pasadu milharis di kabuverdianus morre di fómi na anus 20 y 40. Má sima ki nha amigu y grandi konpozitor Antero Simas (Matxu Rusu) fla, « … vontadi férru kabuverdianus po na ses petu, gostu pa luta es po na ses brasu …» y JMN fla oji ma kabuverdianus sénpri vive ku ánsia y speransa di un dia vive ku dignidadi. Situason di pobréza y splorason na Kabuverdi foi dinunsiadu pa alguns skritoris y puetas (Eugenio Tavares y otus) y tanbe teve alguns revoltas na Kabuverdi. Txeu kabuverdianus puétas sunha ku un otu Kabuverdi, ku libertason y indipendensia di Kabuverdi.

JMN enfatiza ma na 1975 Kabuverdi éra konsideradu pa alguns komu un pais inprovável y mizerável, ka akredita na kabuverdi komu un pais viável pa toma independensia. Má oji 35 anu dipos, Kabuverdi dja e un pais pusível, un pais independenti y demokratiku, un referênsia na mundu, un pais ki sa ta ganha dizafiu di dizenvolviméntu ti ki dja nu bira un Pais di Dizenvolviméntu Médiu – PDM. Kabuverdi oji ta reprezenta Áfrika puzitivu y e un izénplu ki ta dimonstra ma na Áfrika dizenvolviméntu e pusível. JMN fla ma nu kre prova ma paizis móda Kabuverdi pode nada na mar altu y txiga un ki es kre txiga. Pur isu ki nu tene grandis dizafius pa futuru: uza rekursus di nos nason global pa nu pode realiza es nos sonhu – vivi ku dignidadi na un pais di toleránsia di diálogu, y di dimokrasia, governadu ku rigor, onestidadi y ku un profundu amor pa Kabuverdi sima e sonhu di Amilcar Cabral. JMN inda akresenta ma nu debe kuntinua nos luta pa un mundu sén limitis; pa undi ki kabuverdianus sta na mundu pa es xinti na kaza. Nos e un pais di pás y toleránsia, un nason au servisu di umanidadi, undi tudu algen ten liberdadi di skodje kaminhu ki el ta kre sigi: bons ixkolhas ou mau ixkolhas. Pa konklui se intervenson, Nos Primeru Ministru, Dr. José Maria Neves sublinha ma es dibati li e inpurtanti pa djuda jovens a faze bons iskolhas. Jovens meste ser bons sidadons kabuverdianus y bons sidadons di pais di akolhiméntu. El fla ma oji nu distingi un grandi sidadon kabuverdianu pamodi el e un estraordinariu sidadon merkanu. Nu ta spera ma tudu jóvens kabuverdianus y merkanus ta sigi izénplu di Dr. Dana Mohler-Faria, prizidenti di Bridgewater State College. Dr. Neves felisita-l pa es notável méritu di priméru grau idukativu y el fla ma el ta spéra ma na futuru ta ntregadu más medalhas a jóvens kabuverdianus. El agradesi Dr. Mohler-Faria pa tudu ki el ten fetu pa Kabuverdi y pa Stadus Unidus. Guvernador di Massachusetts, Deval Patrick fla ma Dana is the pride of our community and country – Dana e orgulhu di nos kumunidadi y di nos pais. El akresenta ma This is the right time to address youth violence: It is time to end violence; education and teachers are what we need for that …

Konferensia kuntinua ku intervenson y dibatis di jovens. Tanbe sta ajendadu un muméntu kultural ku sélebri grupu muzikal Mendes Brothers.

Ta kuntinua brevimenti …

Agnelo A. Montrond, USA

No comments: