Irmon Kabuverdianus, Nu Uza Y Divulga Alfabétu Kabuverdianu Ofísial(AK, ex-ALUPEC)

Sunday, October 24, 2010

Nos Lingua Na Universidadi Nova de Lisboa

Doutora Fernanda Pratas (direita) i Mestri Ana Josefa Cardoso (skerda)

Enkuantu li na Kabu Verdi ten pesoas ki sa ta teima na kontinua ta inventa prublemas pa trapadja introduson di nos lingua na skola, Universidadi Nova di Lisboa, atraves di se Faculdade de Ciências Sociais e Humanas, kaba, ka dura li, di ministra un kursu di veron sobri nos lingua i ki tevi, komu formandus, investigadoris na diversus tera (Inglatera, Kroásia i Méxiku) i profesoris di lingua purtuges la Purtugal. Nun entrevista ku formadoras, realizadu atraves di trokas di e-mails, nu ben sabe un poku mas sobri mas es vitoria di nos lingua i di se alfabetu ofisial (ex-ALUPEC).(*)

Entrevista por Marciano Moreira


Sinhoras formadora (Doutora Fernanda Pratas (direita) i Mestri Ana Josefa Cardoso (skerda)), di favor, nhos faze-nu un brevi aprezentason di Faculdade de Ciências Sociais e Humanas di Universidade Nova de Lisboa pa mostra nos leitoris inpurtansia sientifiku i sosial di es instituison.
Formadoras - Faculdade de Ciências Sociais e Humanas (FCSH), ki ta pertense Universidade Nova de Lisboa, ten pa mison servisu públiku pa kualifikason di altu nível na dumínius di siensias sosial i umanu. El ta asumi es sigintis objetivu: a) eselensia na ensinu i na invistigason na árias di spesializason di siensias sosial i umanu, tantu na planu nasional komu na internasional; b) un konprumisu klaru ku inovason i ku interdisiplinaridadi; d) kriason, difuzon i apoiu di kultura umanista; e) prestason di servisu pa kumunidadi n'es mesmu ária.
Pamodi ki Fakuldadi toma es inisiativa di ministra un kursu di veron sobri lingua kabuverdianu?
Escola de Verão di FCSH (ki ta funsiona na mezis di Junhu, Julhu ku Setenbru) konkretiza es anu si kintu idison. El ta dispunibiliza anualmenti dizénas di kursu intensivu di adimison livri (istu é, sen nisisidadi di kualker sertifikadu o kandidatura previu). Diversidadi di kursus ta dipende di propostas di profesoris ku investigadoris. Na es idison di 2010, Fernanda Pratas ku Ana Josefa Cardoso propoi kursu "Lingua di Tera: Intrudução ao Estudo do Caboverdiano", ki rializadu entri 5 y 15 di Julhu, na sais seson di três óra kada (total di karga orariu: 18 óra).
Kantu formandus nhos tevi i kas ki e ses karateristikas jeneriku - nomeadamenti, ses nivel sosio-kultural i ses nivel inisial di dominiu di lingua kabuverdianu?
Kursu tevi frekuensia di sinku formandu: dos profesor di Língua Portuguesa, un antropóluga purtugeza ki sa ta prupara si dotoramentu na Inglatera y dos invistigadora na Linguístika - un mexikana ku un kruata. Kel antropóloga ku kel invistigadora mexikana ben Purtugal di prupózitu pa sisti kursu. Ninhun di formandus ka tenba konhisimentu antirior di língua kabuverdianu. Es tudu, es revela txeu interesi na material didátiku di kursu, es poi dúvidas pertinenti ki favorese un anbienti di aprendizaji animadu, tantu pa formandus komu pa formadoras.
Di favor, ku pokus palavra, nhos aprezenta-nu nhos kabesa enkuantu formadoras (nhos formason relevanti pa lingua kabuverdianu i nhos speriensia di da aula di lingua kabuverdianu).
Fernanda Pratas é invistigadora di Centro de Linguística da Universidade Nova de Lisboa (CLUNL), na ária di gramátika di Kabuverdianu. Temas di si tezis di Mestradu (2002) ku Dotoramentu (2007) é, respetivamenti, sistema prunuminal ku sistema verbal di es língua, y inda ta inklui diskuson di aspétus relasionadu ku jénizi di línguas kriolu y ku trabadju di kanpu na Linguístika.
Atualmenti Fernanda Pratas é responsável pa es prujétus li: "Aquisição de Sintaxe em Caboverdiano" ku bazi na rakodja di dadus y trabadjus sprimental ku mininus na idadi pré-skolar na Ilha di Santiagu; y "Eventos e Subeventos em Caboverdiano", pa kriason di primeru bazi di dadus dijital d'es língua.
Ana Josefa Cardoso é falanti nativa di Kabuverdianu ku Purtuges, y é tanbe kolaboradora di CLUNL. El sa ta frekuenta kursu di Dotoramentu na Linguístika na FCSH. El é profesora di Purtuges na sugundu siklu di ensinu báziku (5º ku 6º anu) y formadora sertifikadu pa Conselho Científico-Pedagógico da Formação Contínua na árias di Didácticas Específicas da Língua Caboverdiana; Didáctica Específica de Português Língua Não Materna y Educação e Multiculturalidade. Si tezi di Mestradu na Relações Interculturais (2006) é sobri interferensias linguístiku di Kabuverdianu na aprendizaji di purtuges. Atualmenti é responsável pa aulas di kabuverdianu na un Turma Bilingi di prujétu "Bilinguismo, aprendizagem do Português L2 e o Sucesso educativo na Escola Portuguesa", kordenadu pa Instituto de Linguística Teórica e Computacional (ILTEC).
Nhos fala-nu susintamenti di objetivus i programa di formason.
Objetivus: Kel módulu ten três objetivu prinsipal: 1) Diskrebe y diskuti jénizi di língua kabuverdianu, na konparason ku otus língua kriolu, di akordu ku stória y kultura di país; 2) Diskrebe y analiza propriedadis relevanti di si gramátika, di manera ki ta pode konprende y skrebe testus sinplis y diálugus na es língua li; 3) Identifika posíveis interferensia di kabuverdianu na pruduson di purtuges di falantis bilingi.
Programa: Diskuson di diversus abordaji sobri jénizi di Kabuverdianu. Rezumu y anális di dukumentu y konparason ku otus língua kriolu. Diskrison y diskuson di propriedadis gramatikal relevanti: anális di diversus tipu di konstruson, ku diferentis grau di konpleksidadi y ku partikular atenson pa alguns partikularidadi morfo-sintátiku y stratéjias di markason di tenpu. Kursu ten, komu suporti, dadus oral y testus skritu (literárius y ka literárius). Alguns di kes seson mas avansadu, é didikadu pa pruduson y prátika di testus y diálugus na Kabuverdianu.
Kas material didatiku ki nhos utiliza?
Handouts ilaboradu pa formadoras ku alguns aspétu mas diskritivu di propiedadis gramatikal di língua, ilustradu ku izenplus di frazis y ses traduson.
Alguns testu literáriu na kabuverdianu y tanbe artigus sientífiku (Linguístika), na purtuges, distribuidu y diskutidu na alguns seson.
Leitoris al sta kuriozu pa sabe na ki varianti o variantis, nhos nxina?
Komu durason di kursu éra kurtu, ka foi posível didika tenpu txeu pa kada un di diversus varianti di kel ki é, na verdadi, un uniku língua - Língua kabuverdianu. Asi, kel formason li insidi sobretudu na variedadi di Santiagu, enbora ku xamadas di atenson pontual pa otus varianti, pa formandus pode ntende diferensas ku similhansas entri es.
Kal foi reason di formandus di pontu di vista di ses nivel di interesi i ritmu di aprendizaji?
Reason di formandus foi eselenti konformi fika dimosntradu na avaliason final (anónimu) ki es fase di kursu! Es tudu, es manifesta gana di frekuenta un sugundu kursu di mésmu jéneru, mas ku un nível mas avansadu, p'es pode aprufunda ses konhesimentu di língua.
Formandus tevi difikuldadi na ntende lojika di alfabetu kabuverdianu (ex-ALUPEC), istu e, lojika di pa kada letra un so son i pa kada son un so letra?
Nau, formandus ka tevi kualker difikuldadi na ntende lójika di ALUPEC y na fazi final di kursu dja es staba na getu di skrebe testus pikinóti na língua kabuverdianu.
Na kualidadi di sientistas di lingua kabuverdianu i di profesoras di lingua kabuverdianu, kal ki e opinion di-nhos sobri utilidadi di alfabetu kabuverdianu?
Di pontu di vista di invistigason sientífiku, Alfabetu kabuverdianu é fundamental pa pode rejista frazis y testus n'es língua, sima na kazu di nos trabadju na linguístika. So asi ki é posível un refleson sientífiku válidu, ki pode integra artigus na revistas, disertasons di mestradu ku dotoramentu.Di pontu di vista di si utilizason pa kumunidadi en jeral, alfabetu é igualmenti fundamental, anpos di otu manera, sidadon kumun, kada un pa si kabésa, ta fase tentativa di skrebe testus ku mensajis na ses língua maternu.

Pa tudu língua ofisial, na diferentis país, ten un forma di skrebe uniformizadu, aprovadu ofisialmenti. É posível ki nen tudu sidadon ka sta di akordu ku tudu forma envolvidu (nhos lenbra nobu akordu ortográfiku pa língua purtuges...), mas é un faktu ki es uniformizason é nesesáriu pa pode produzidu dukumentus ofisial, material pedagójiku, entri otus.Debe raparadu ma fiksason di un forma skritu (senpri un konvenson ilaboradu pa elitis kultural y ki ta meste aprovason pulítiku) ka ta interfiri na nada ku spontaneidadi, variason y mudansas ki é inivitável na língua papiadu (na oralidadi).
Debe raparadu inda ma língua papiadu (oralidadi) é adikiridu spontaniamenti pa mininu desdi nasimentu (si língua maternu), inkuantu ki leitura ku skrita ten ki nxinadu formalmenti na skóla (infelismenti, inda dispunível so pa alguns na txeu país di Mundu) ki ta iziji otu tipu di konpetensia y di trabadju di aprendentis y formadoris.
Ta ezisti perspetiva di ripiti es formason na futuru? Si sin, na ki epokas di anu?
Sin, konserteza! Nu ta spera pode ripiti es formason li na Escola de Verão de FCSH na prósimu anu. Entretantu, dja es anu letivu di 2010-2011, sta disponível un kursu avansadu sobri língua kabuverdianu - na formatu di simináriu di opson, pa "Ciclo de estudos de Doutoramento da FCSH" - ki pode ser frekuentadu pa alunus ki ka é di ária di Linguístika. Pa mas ditalhis, konven konsulta es link: http://www.fcsh.unl.pt/cursos/PhD/seminarios-de-opcao-livre-nas-uis/Estudo-do-Caboverdiano-genese-e-gramatica-de-uma.pdf
Ki mensaji nhos ten pa leitoris i autoridadis kabuverdianu sobri nos lingua i se alfabetu ofisial?
Nos mensaji é ki falta di un skrita uniformizadu pa língua kabuverdianu dja ka pode ser pretestu pa el ka ser língua ofisial na si país. Forma di skrita dja ten, el foi aprovadu ofisialmenti y el sa ta spera pa el uzadu nun largu skala.
______
(*) Ortografia di respostas e di autoria di entrevistadas.

No comments: