Irmon Kabuverdianus, Nu Uza Y Divulga Alfabétu Kabuverdianu Ofísial(AK, ex-ALUPEC)

Monday, October 11, 2010

Txuba Di Kultura Na Mérka

Pa Agnelo A. Montrond, USA

Brockton, 10 di otubru di 2010 - Kultura kabuverdianu e manera kumun ki kabuverdianus ta pensa, xinti, aji, relasiona, y sosializa ku kunpanheru. Na Mérka, sta en formason un grupu di difensoris y promotoris di múzika, literatura y kultura kabuverdianu en jeral, ki sta kre kontribui pa kapasita y enpodera nos kumunidadi ku várius iliméntus di nos kultura y nos tradison. Objetivu di es grupu e selebra, pristíjia, dignifika y valoriza nos kultura ki e maior rikéza ki Deus da-nu, pa nu vibra y da más vida a nos kabuverdianidadi y nos morabeza, pa nu ka skese di nos raís, di nos identidadi ki ta distingi-nu di otus grupu na Mérka, y ta difini-nu komu kabuverdianus ki nos tudu e orgulhozu di ser, seja na undi ki nu sta na mundu.


Enkuadradu na es lójika y étika kultural, ónti, sábadu, dia nóvi, prisizamenti nóvi dia antis di dia 18 di otubru, dia ki nos puéta maior Eugénio Tavares nase, y ki tanbe e Dia Nasional Di Kultura Kabuverdianu, Ká Móga, na 132 Main Street, Downtown Brockton, staba intxidu tê bóka di argen, ta partisipa na un noiti kabuverdiana di konvíviu saudável, y ta sosializa déntu di kel txuba di kultura. Es tipu di ivéntu kultural, ki ka ten nada a ver ku pulítika, staba própi ta faze-nu falta na kumunidadi, y sigundu organizadoris, el ben pa fika y el ta bai londji.

Koordenason di ivéntu stévi a kargu di Prizidenti Di Institutu Di Kriolu na Mérka, Manuel Da Luz Gonçalves, tanbe konxedu pa Léla, un izímiu líder kultural na Mérka y autor di livru PA NU PAPIA KRIOLU, ki abri kel noti di txuba di kultura ku txabi di oru kantu ki el fla ma es e un fórma viável di konbati y neutraliza krizi di identidadi kultural y promove kabuverdianidadi na un kontestu global, nun kabuverdi di speransa sén frontera, unidu pa fórsa di kabuverdianidadi ki sta spadjadu pa mundu interu, ligadu pa pontis kultural ankoradu na étika y morabeza kabuverdianu. Di faktu, es e un forma ifetivu di kultiva nos kultura na kamada juvenil, atrai-s pa ses rais, tenta neutraliza krizi di identidadi kultural, y promove kabuverdianidadi na un kontestu global di integrason y adaptason transnasional.

Prizénsa fimininu foi markanti na es ivéntu ki inklui partisipason di Diputada Di Nason Cristalina Pereira ki konta un anedóta, en jeitu di reason a un otu anedóta, «Bu pega-m na óbu y N pega-bu na mama», ki ativista di kumunidadi kabuverdiana na Boston José Quintino Mendes konta antis. Visi-Prizidenti di Organizason Di Mudjeris Kabuverdiana na Mérka, Alice Veiga, onra-nu tanbe ku se prizénsa na es ivéntu. Es ivéntu foi un autentiku integrason di umor, múzika, puezia y kulinária. Muméntu di puezia na KRIOLU foi pontu altu di es ivéntu undi ki puétas Anibal Silva, Manuel Da Luz Gonçalves, Alberto Alves, más konxedu pa Neves, ki tanbe e Diputadu Di Nason, João di Fajanzinha, y mi, Agnelo A. Montrond, diklama puemas ki foi bastanti aplaudidu pa partisipantis. Distintu partisipantis, Domingos Lopes (tanbe konxedu pa Sr. Domingos Raio X), un líder kumunitáriu y ex-Prizidenti di Asosiasaun Kabuverdiana Di Brockton y un inkansável sirbidor di nos kumunidadi, puéta y skritor José Lopes (Zukinha), profesor y ativista kumunitáriu Ulisses Gonçalves, y Juvenal, amigu di Neves, digna marka ses prizénsa na es ivéntu.

Es ivéntu ki foi organizadu pa Neves y «Nha Primu» Arlindo Rosa, kazadu ku nha parenti Maria Montrond, di Txada Maris, Talaia, foi tanbe un autentiku Kanja Di Kultura na Ká Moga, undi kel Djagasida di Fogu, ku kongu séku y ku kobi, kel kabritada, y kel katxupa rika, preparadu ku rekinti pa mon di un Krióla Di Sertéza, nha amiga Nilda, konpléta sabura di kel noti. Foi tanbe markanti jentileza di fidjada di nha amigu João Cruz, ki sirvi-nu kel vinhu ku kel morabéza típiku di dgentis di Djabraba, na nos méza undi ki staba nhas dos ermun ki txiga di Kabuverdi resentimenti: José Eugénio Montrond, fiskal di Kamara Munisipal di Musteru, y Elias Agnaldo Montrond (Né), prufesor na Rubera Djeu – Rubera Nhor-Dés..

Kel boa múzika tradisional y tipikamenti kabuverdianu, ku kavakinhu, violaun y robéka, ka pode faltaba. Nu teve, xoradinha, talaia-baxu, koladera y mórna ku vós inkonfundível di kantor djarfogensi, «Nha Primu» Quirino Do Canto, ki foi bastanti ilujiadu y até konparadu ku falesidu Ildo Lobo. Quirino kanta y enkanta públiku kantu ki el interpreta múzika «Avizinha Di Rapina». Tanbe foi surpreza pa alguns, kantu ki N pega na violaun y N tenta imita Humbertona, gitarrista ki N ta admira desdi mininu, pa N kunpanha múzika Sodadi, antis di N imita un sólu, tanbe di Humbertona.

Partisipantis e unanimamanti di opiniaun ma kel ivéntu foi sinplismenti bestial. Es gosta tantu ki es y pidi organizadoris pa kuntinua ku ivéntu di es tipu, pélu ménus un bes pa mês. Organizadoris reaji y fla-s ma es e ponta-pé di saida di un dinámika kultural fórti ki kumesa onti na Ká Moga na Brockton y ki ta kuntinua na otus lugaris undi ki ten kabuverdianus y ki ta ben kulmina na un méga ivéntu kultural, ku pélu menus 290 algen, sugundu palavras di ativista kumunitariu y enprezáriu Tony Lopes. Algen txiga di fla ma es e só prinsipi di un STRIBILIN di iventu kultural ki ta ben kontisi na Mérka na un prósimu futuru. Algen ventila ideia di djunta útil ku agradável y promove un Konkursu Pa Prémiu Eugenio Tavares – USA pa distingi y omenajeia midjór puema ou próza; midjór anedóta, advinha, ó kebra kabésa, midjór létra di múzika, etc. Nu ta aproveita pa lenbra ma Eugenio Tavares (1867 – 1930), é primeru puéta kriolista kabuverdianu, un grandi skritor, un di kes midjor konpozitor di nos mórna, jornalista, y vultu más altu ki nu ten na nos spétru kultural, susial y pulitiku. Es konkursu e talves un fórma di insentiva múzikus, puétas, skritoris, etc, a skrebe na Kriolu pa nu promove y valoriza lingua kabuverdianu.

Desdi já, nhos tudu dja sta konvidadu pa prósimu ivéntu ki e ka «Nos Ku Nos», má «Nos tudu». Nos étika e selebrason kultural nun kontextu apartidáriu transnasional y más nada. Objetivu e sinplismenti kapasita y enpodera nos kumunidadi ku kultura térra-térra, pa un kumunidadi kada bes más fórti y unidu, fidedignu a nos raís y identidadi kultural. Nu kre pinta Mérka ku kór di nos kultura y nau ku kór di ninhun partidu pulítiku, pa mante kel ligason unbilikal ku térra y ka dexa nos tradison y nos kultura morre. Nos tudu djuntu inda nos e poku pa kunpri dizafiu di es nobri misaun.

No comments: