Irmon Kabuverdianus, Nu Uza Y Divulga Alfabétu Kabuverdianu Ofísial(AK, ex-ALUPEC)

Saturday, February 21, 2009

Dia 21 di Fevereru: un data ideal pa reflekson sobri nos situason linguistiku.

Pa Agnelo A. Montrond,

Dedikatória: N ta didika es reflekson pa tudu kriansas di Kabu Verdi.

Dia vinti y un di fevereru e dia Internasional di Lingua Nativu, ki foi observadu pa priméru bes, na dizaséti di Nuvénbru di mil nuviséntus y nuvénta y nóvi (1999). Na kel mesmu anu, es dia foi stablesidu y proklamadu komu tal, na konferênsia jeral di UNESCO – Organizason Idukativa, Sientifiku y Kultural di Nasons Unidas, pa promovi diversidadi y pluralidadi linguístiku y kultural. A partir di fevereru di anu dos mil, pa asinala es data, tudu anu UNESCO y stadus menbru ta realiza un konferênsia sobri diversidadi linguistiku na mundu. Y Kabu Verdi, nomeadamenti Ministériu di Kultura, tanbe ten stadu ta realiza alguns atividadis alisivu a es data ki e di kapital inpurtânsia pa nos ki sta na prusésu di stablesi alfabétu, unifika skrita y ofisializa nos lingua nativu ki e Lingua Kabuverdianu, ó Kriolu «tout court». Inda nu ka txiga la, má dja nu sta lonji ta bai. Falta-nu poku y ka ten tadju: só txiga la e ramedi. Kuzé ki sta falta pa kel-la kontisi? E vontadi pulitiku? E un maior dinamika pa sklaresi opinion públiku y konvensi kel franja ki sta inbrudjadu na rezistênsia irrasional y teknikament insustentadu?

Es dia vinti y un di fevereru ten un signifikadu spesial pa sidadons di «Bangladeshi». El skodjedu pa kumemora muviméntu linguistiku y manifestason di mil noviséntus y sinkuénta y dos (1952) pa difende rekonhesimentu di «Bangla» komu lingua. Sinku studantis perde ses vida na kel manifestason.

Má luta ten ki kontinua pamodi vitória e sértu. Na nos reflekson, infilizmenti nu ta da kónta ma más di metadi di aprosimadamenti kinzi mil lingua ki ta papiada na mundu dja dizaparse, y más di sinkuénta purséntu di kes seis mil lingua ki inda ta papiadu na mundu sta na prigu di dizaparse. Gentis, kes e perda irreparável pa eransa di umanidadi. Más tristi indi e ki más di mil linguas inda sa ta ser disprezadu pa sistema idukativu mundial y tanbe pa «internet». Úniku manera pa nu ivita ki linguas kontinua ta dizaparse e ofisializa-s. Nu lenbra ma ofisializason di nos lingua nativu e garantia di se sobrivivênsia ki e indikador y garantia di viabilidadi y sustentabilidadi di nos kultura. Pur isu, nu debi skrebe y fala di nos identidadi Térra-Térra, Kutélu-Kutélu. Má tudu di mesmu manera pa dimonstra unidadi y unifikason na skrita di Kriolu ki e lingua ki tudu kabuverdianus ta dumina. Y nu debe valoriza uzu di Kriolu na skóla pa fasilita aprendizájen di konseitus, faktus y konhesiméntus akadémikus, ki pode ser difísil pa nos kriansas, si for só na purtuges.


Módi ki nos mininus pikinoti ta prende matimátika ó siensia si es e inxinadu na un lingua ki es ka ta dumina? Será ki sa ta dadu kónta di obstaklus ki sa ta kolokadu na prusésu di aprendizájen di nos kriansas, si nu rekuza a kria y oferese-s oportunidadi di prendi na lingua ki es ta dumina, ki e Kriolu, y forsa-s a prende só na purtuges? Inda ka txiga maré di nu rekonhesi nesesidadi di nos studantis papia ses lingua nativu y resebe idukason ki ta respeta y valoriza ses valoris linguistikus y kultural? Kriolu é prumeru lingua ki un kabuverdianu ta prendi papia. Nu ta prende-l naturalmenti y na diskóntra sen ninhun sforsu intelektual ó kognitivu. El ta marka personalidadi y identidadi di un kabuverdianu. Nos lingua matérnu sta-nu na nos miolu, el sta-nu na nos matris. Pur isu, N ta atxa ma Kriolu e lingua ki debi ser uzadu pa inxina mininus kabuverdianus, sobretudu na kes prumérus anus di skolaridadi. Isu pamodi mininu dja sabi papia Kriolu. Pa maioria di mininus, Kriolu e úniku lingua ki es ta papia. Purtantu profisoris debi uzaba Kriolu ki mininu dja sabi pa inxina-l aritmétika, lé, skrebi, ets. Si es opta pa purtugês, ki pa es é un lingua stranjeru, dja taréfa e mutu más difísil, pamodi es ten ki inxina mininus purtugês y aritmétika pur izénplu au mesmu ténpu. Ka sa ta dadu kónta di frustrason ki kel-la ta koloka na kabésa di kes mininus. Nhos imajina, un mininu ki sta na primera ó sugunda klasi, ki ta mandadu pa skrebi un redason sobri «a ovelha» na purtuges. Kel mininu é kapaz di nen ka ntende kuzé ki «ovelha» signifika. En ves di prufesor splika-l na Kriolu ki el ta ntende dretu y fla-l ma «ovelha» e karneru, el ta perdi un monti ténpu ta tenta splika-l na purtuges y mininu ta dura ki ntendi. Y na próva oral, ta izigidu mininu pa papia y splika só na purtuges matérias ki pode ser konpleksu y linguistikamenti izijenti. Purtantu, sta ta kunplikadu taréfa di mininu na prendi konseitus na purtuges en ves di Kriolu y ka ta uzadu lingua ki mininu ta domina y permiti-l di uza se speriênsia na se prusésu di aprendizájen.

Kuze ki nu sa ta faze pa promove uzu di Kriolu na skóla, na kumunikason susial, na ospital y otus séntrus di saudi, na tribunal, na administrason publika, ets?

Pulitika linguistíku di kumunikason susial na Kabu Verdi y na diáspora, tantu públiku komu privadu, devia urjentimenti fazi separason di territóriu, y en pé di igualdadi da spasu igual tantu pa Kriolu komu pa purtugês. Kriolu sa ta ser injustisadu pa nos mídia. Nu ta da kónta y nu ta fika tristi óras ki nu odja ma televizon, rádiu, jornal tantu iletróniku komu inprésu, entri otus meius di kumunikason susial é duminadu pa purtuges. Na parlaméntu ta papiadu más e purtuges. Mesmu kuza sinaun pior, ta kontisi na nos admnistrason públika, na alguns skólas prufisoris ta papia só purtuges y as vezis ku érru própi, y sugundu rumoris, mininus ki tenta papia na Kriolu ta obrigadu papia na purtuges y as ves es e até kastigadu ó punidu disiplinarmenti. Modi ki kriolu ta konsigi aseitason nun anbienti di kel-li? Kuzé ki guvérnu debi fazi pa muda kel situason la?

Mestedu un nóvu dinámika susial, linguistiku y kultural, na es luta y es konkista pa nu transforma nos kumunidadi global na mestris di nos própi distinu y asin konsigi un Kabu Verdi kada bes midjor ku onestidadi, integridadi, y armonia entri tudu kabuverdianus y sén diskórdia entri ningen. Y mestedu un maior intervenson, urjenti y abranjenti, ku organizason di várius atividadis pa divulga, splika, sklaresi, dimonstra, y papia ku nos gentis sobri Alfabétu Kabuverdianu, através di paléstras, workshops, ets. Kel-la ta fasilita grandimenti pa klarifika alguns dúvidas, ekívokus, y mal-entendidu ki podi sta na menti di txeu pesoas. Seria un bon fórma di txigadu a un konsensu y dimokratikamenti konkista y promovi aseitason di padronizason di skrita di Kriolu. Ás ves silénsiu y auzênsia di mididas y meius e traidor y e konplasenti. Nos tudu nu debe da nos opinion livrimenti sen ninhun tipu di konpleksu ó riskísiu di kulonizadu y partisipa na es dibati di ideia. Nu pintxa, sima ki nos konpatriota y ativista di kumunidadi Manu Salah ta gosta di fla. Nos e tudu irmon. Nu dexa nos diferensas pa ladu pa nu pode rekonhesi nos identidadi ki e nos dinominador komun. Nu koloka nos imuson, konvikson pulitiku y relijiozu, partidu, ideolojia, bairrismu, ets, na un planu sekundáriu pamodi ser kabuverdianu é ka ninhun di kes kuzas la, má e un inekivuku y inkondisional konvikson di pertensa sósiu-kultural. Kal lingua ó kultura na mundu ki e midjor ki di nos?

Agnelo A. Montrond

1 comment:

Anonymous said...

Karu Montrond

Sta otus pesoas interesadu na ofisializason di Kriolu di Kauverdi. Berifika posts nes blog li:
http://kauverdianu.blogspot.com