Irmon Kabuverdianus, Nu Uza Y Divulga Alfabétu Kabuverdianu Ofísial(AK, ex-ALUPEC)

Sunday, November 8, 2009

Inxina Mininu Na Kriolu Ki E Se Lingua!


Pa Agnelo A. Montrond, USA

“If you talk to a man in a language he understands, that goes to his head. If you talk to him in his own language - that goes to his heart.” Nelson Mandela, Ex-Prizidenti di Áfrika du Sul.

Inspiradu pa es konbérsu sábiu y sabi di Nelson Mandela, N ta fla y N ta dimonstra euristikamenti ma: Si nu kre txiga na korason di kriansas kabuverdianu, nu ten ki inxina-s na Kriolu ki e ses própi lingua!

Di faktu, nu ten nos lingua, nos kultura, nos tradison, nos vivénsia y nos stória ki e di-nos própi, diferenti di purtuges y di otus povu. Kriolu e nos dizafrónta na kumunikason. El e nos dinominador kumun y e fator di unidadi na nos diferénsa. Má si lingua stranjeru e lingua ki un algen ta prende komu se sigundu, terseru, kuartu lingua, etc, y si Kriolu e stranjeru pa purtuges pamode e un lingua stranhu pa es, anton Purtuges tanbe e, éra, ó foi stranjeru y stranhu pa alguns kabuverdianus. Ó será ki istorikamenti/pulitikamenti Purtuges e ka stanhu nen stranjeru pa ninhun kabuverdianu? Ó antón será ki Purtuges e un meiu-térmu entri lingua stranjeru y ka stranjeru pa nos? Those are the questions!

Palavra “stranjeru” na Kriolu, “estrangeiro” na Purtuges, “stranger” na Ingles, “étranger” na Franses, ben di palavra “extraneus” na Latin, ki signifika “di fóra”, “ka di térra”, entri otus. Anton si Purtuges ben di Metrópuli, ki ta fika na stranjeru, fóra di Kabuverdi, lonji di nos gentis, dja disionáriu di Latin ta da-nu razon óras ki nu ta afirma ma pa nos kabuverdianus, Purtuges e un lingua stranjeru, pamódi e ka di térra. Purtuges e ka nos lingua nativu. Purtuges lebadu pa Kabuverdi di Purtugal y gentis foi obrigadu y forsadu a prende Purtuges na skóla, undi ki Kriolu éra pruibidu. Kriolu gó e fidju matxu lejítimu ki jera na barriga di Nos Identidadi, ki e mai orgulhóza di lingua kabuverdianu. E duedu gó pamódi Purtuges ki e «fidju fóra» e rejistadu y fidju matxu Kriolu inda ka e rejistadu. Pamódi, nha genti? Pamódi tantu injustisa? Pamódi?
Ku nos independênsia, asumidu y proklamadu só Purtuges komu nos lingua ofisial, na primeru verson di nos konstituison. Infilismenti oportunidadi ki nu tinha na kel altura, pa konsagraba valorizason y dignifikason konstitusional di nos lingua matérnu, foi sinplismenti disperdisadu. Só más tardi kantu fazedu revizon konstituisional ki artigu 9u ben kontenpla lingua kabuverdianu. Dja nu sta lonji ta bai, má inda sa ta falta-nu pa nu ofisializa y sistematiza skrita di Kriolu, nos prumeru lingua, ku bazi na alfabétu ofisial, AK (ex-ALUPEC). Padronizason y ofisializason di Kriolu e ki ta ben reforsa ensinu y aprendizájen di Purtuges komu nos sugundu lingua, ki nu ta prende só óras ki nu ta bai skóla. Ningen ka tene dúvida ma Purtuges e un patrimóniu pa nos kabuverdianus. Má ingrasadu y kuriozu e ki Purtuges e difísil pa kabuverdianus prende na skóla. Txeu kabuverdianus na liséu ta panha bons nótas na matimátika, na siênsia, na stória, etc, má ta panha mau nóta na Purtuges. E kuazi un tabu na Kabuverdi ma Purtuges e disiplina ki kabuverdianus ta panha nóta más baxu na el. Pamódi? Talves iliméntu di respósta sta na fórma ki Purtuges foi y kontinua ta ser inxinadu na Kabuverdi. Anton, ta parse-nu ma e inperativu ki mudadu alguns kuzas na sistema idukativu kabuverdianu.
Na Kabuverdi, metodolojia pa inxina linguas, sobretudu Purtuges, debe ser diferenti di kel ki ta uzadu na Purtugal, pamódi própi piskiza na ária di ensinu y aprendizájen di linguas ta rekomenda ma métudu di ensinu di lingua stranjeru debe ser diferenti di métudu di ensinu di lingua nativu. Y es mesmu rasiusíniu ta aplika a ensinu di otus disiplinas móda matimátika, fízika, etc. Ideal seria nxina mininus kabuverdianus Purtuges komu lingua stranjeru, y uza Kriolu-Purtuges, sima na «two-way bilingual program» na Mérka, pa nxina-s konseitus konpleksus y abstratu na matimátika y otus disiplinas. Es e midjór fórma pa konxe studantis, personifika aprendizájen y da kobertura a pusiveis nesesidadis individual di kada studanti. Só asin ta ivitadu ki mininus kontinua ta reprova na skóla dividu a uzu inadekuadu só di Purtuges en ves di Kriolu-Purtuges na prusésu di ensinu y aprendizájen. Y kel-li pode ser un eleméntu ki parsialmenti ta splika insusésu di alguns alunus lógu na kes primerus anus di skolaridadi. Modi ki Kriolu ta konsigi aseitason nun anbienti di kel-la? Kuzé ki debe fazedu pa muda kel situason la?

Si nu inxina kriansas kabuverdianu só na purtuges, un lingua stranjeru ki es ka ta ntende dretu, nos mensájen idukativu pode fika na kaminhu. Má si nu inxina-s na Kriolu ki e ses própi lingua, dja nu ta txiga na ses kurason. Prugrama bilingi Ingles-Kabuverdianu na Mérka, partikularmenti na stadu di Massachusetts, undi ki prugrama bilingi di liseu di Brockton «Brockton High School» foi risentimenti rikonhesidu komu midjór, e un kazu di susésu y un referênsia di uzu parsial di Kriolu komu lingua di ensinu en paridadi ku Ingles. Ku txeu orgulhu, nu ta afirma ma es prugrama e un ixperiensia di longa data, ki pode perfeitamenti ser adaptadu a realidadi bilingi di Kabuverdi. Inda ka txiga maré di nu rekonhesi nesesidadi di nos studantis papia, obi, skrebe, lé, y rasusina na ses lingua nativu y resebe idukason ki ta ruspeta ses valoris linguistikus y kultural? Será ki kenha ki sa ta dadu kónta ki obstaklus ki sa ta kolokadu na prusésu di aprendizájen di nos kriansas, si en ves di nu kria y oferese-s oportunidadi di prendi na lingua ki es ta dumina, ki e Kriolu, nu ta kuntinua ta forsa-s pa es prende konseitus akadémikus só na Purtuges, ki pa es e un lingua stranjeru?


Kriolu é prumeru lingua ki un kabuverdianu ta prendi papia. Nu ka ta prende-l, móda Purtuges, na un anbienti akadémiku. Nu ta prende-l sin, naturalmenti y na diskóntra, sen ninhun isforsu intelektual ó kognitivu, na interason susial. El ta marka personalidadi y identidadi di un kabuverdianu. Nos lingua matérnu sta-nu na nos miolu, el sta-nu na nos juis. Pur isu, Kriolu é lingua ki debi ser uzadu na skóla pa inxina mininus kabuverdianus, sobritudu na kes prumérus anus di skolaridadi, pamodi mininu dja sabi papia y el ta ntende Kriolu. Pa maioria di mininus kabuverdianu, Kriolu é úniku lingua ki es ta papia. Si erradamenti es uza só purtugês, só pamodi el ten statutu di nos lingua ofisial, má, dexa-m torna ripiti, ki pa maioria di mininus é un lingua stranjeru pamodi nunka es ka tinha un kontaktu linguistiku ku el antis, dja taréfa é mutu más difísil, pamodi es ten ki inxina kes mininus purtugês y otu disiplina, matimátika, pur izénplu, au mesmu ténpu. Talves ka sa ta dadu kónta di frustrason ki kel-la ta koloka na kabésa di kes mininus ki ta fika kondenadu a suisídiu akadémiku y ta ser vítima di ses insusésu na skóla. Ses odju y ses róstu ta mostra klaru difikuldadis ki es ta ten na ntende kuzas ki prufesor ta kre nxina-s só na Purtuges, má ki es ka ta pode prende pur kauza di barrera linguistiku.

Prubléma pode ka ser konseitus, faktus, ó kunhesiméntus, má sin lingua Purtuges ki es ka ta ntende nen papia dretu pamodi Purtuges e lingua stranjeru pa es. Nhos imajina, un mininu ki sta na primera ó sugunda klasi, ki ta mandadu pa skrebe un redason sobri «a ovelha» na Purtuges. Kel mininu é kapas di nen ka ntende kuzé ki «ovelha» signifika, y e pode ka faze nada. Prufesor debe faze ponti ku Kriolu y splika-l y fla-l ma «ovelha» é karneru, pa el pode ivita di perde un monti ténpu ta tenta splika-l na Purtuges, sen un téknika apropriadu, efisienti y efikas, y mininu pode dura ku ntendi, ó ka ntende própi. Y na kumunikason oral, ta izijidu mininu pa papia y splika só na purtugês, matérias ki pode ser linguistikamenti konpleksu y izijenti. Má pamodi ki ta kunplikadu prusésu di aprendizájen di konseitus na Purtuges es ves di el sinplifikadu na Kriolu ki mininu ta domina y permiti-l di uza se speriênsia y konpiténsia linguistiku?

Nu lenbra ma ofisializason di nos lingua nativu e garantia di se sobrivivênsia ki e indikador y garantia di viabilidadi y sustentabilidadi di nos kultura. Pur isu, nu debi skrebe y fala di nos identidadi Térra-Térra, Kutélu-Kutélu. Nos tudu nos e Kriolu. Nos e tudu irmon. Nu dexa nos imuson, konvikson pulitiku y relijiozu, partidu, ideolojia, bairrismu, etc, na un planu sekundáriu pamodi ser kabuverdianu é ka ninhun di kes kuzas la, má e un inekivuku y inkondisional konvikson di pertensa sósiu-kultural. Kal lingua ó kultura na mundu ki e midjor ki di nos? Dja nu konkista nos autonomia pulitiku, ago falta-nu e konkista tanbe nos autonomia linguistiku y kultural, pa nu skrebe nos lingua di fórma ordenadu y uniformi en ves di es forma inbrudjadamenti idiosinkrátiku, irrasional, teknikamenti insustentadu, kaótiku, sen lójika, sen kabésa, sen tonku y sen menbru, má ku lejitimidadi y aseitason.

Si na oralidade Kriolu ta dumina na Kabuverdi, dja na skrita ten un inverson di situason pamodi Purtuges ki ta dumina. Ki ason debe tomadu pa ikilibriu entri oralidadi y skrita? Bilingismu na Nos Kabuverdi di Speransa? Nos speransa e pa Kabuverdi kaminha pa un bilingismu na orizontalidadi y nunka na verikal. Nos speransa e tanbe pa prósimu revizon konstituisional abri porton di nos ilhas pa dignifikason di nos lingua y kultura, pa kaba di bes ku es anbivalênsia en relason a Kriolu y Purtuges. I have a dream; j’ai un rêve; tenho um sonho; nha sonhu e un dia obi Kriolu senpri, y kada bes más txeu, na televizon; obi Kriolu senpri, y kada bes más txeu, na rádiu, lé Kriolu senpri, y kada bes más txeu, na jornal, etc, sen ten ki senpri abandona nha lingua di bérsu pa N obi, lé ó papia senpri ku lingua npristadu na purtuges. Ti ki un stranjeru ben Kabuverdi, nu kre pa el obi ta papiadu kabuverdianu manenti na rádiu, na televizon, pa el odja Kriolu skrebedu manenti na jornal, etc. Má ti inda Kriolu sa ta ser injustisadu pa nos mídia. Nu ta da kónta, y nu ta fika tristi, óras ki nu odja ma televizon, rádiu, jornal, tantu iletróniku komu inprésu, entri otus meius di kumunikason susial, é duminadu pa purtugês.

En jeitu di konkluzon, N ta dexa klaru ma kiston sentral e ka statutu di Purtuges pa nos: stranjeru ó ka stranjeru, ó alguris entri stranjeru y ka stranjeru, Purtuges e nos lingual ofisial; el e un patrimóniu istóriku pa nos, y el e midjór eransa ki nu erda di kolonialismu, sima ki Amilcar Cabral afirma. Ka nu perde ténpu ku adjetivus y predikadus na Kriolu. Kel-li e asuntu ki sta ben tratadu na Introduson a gramátika di Dr. Manuel Veiga. Uniformizason di skrita di Lingua Kabuverdianu, ó Kriolu «tout court», na bazi di AK (ex-ALUPEC), se ofisializason, se utilizason komu lingua di instruson na skóla, en konplementaridadi ku Purtuges, e prósimu vitória y konkista di kabuverdianus, pamodi Kriolu e kel lingua ki e própi di-nos, ki nu ka toma npristadu na ningen, ki nu ka ganha na lotaria y nen nu ka ganha-l na gérra.

Agnelo A. Montrond, USA
aamontrond@yahoo.com

No comments: