Irmon Kabuverdianus, Nu Uza Y Divulga Alfabétu Kabuverdianu Ofísial(AK, ex-ALUPEC)

Tuesday, March 30, 2010

Lingua Kabuverdianu: Nos Rikéza y Valor!


Pa Agnelo A. Montrond, USA


“Mon Pays est une musique”, palavras di ilustri puéta revulusionáriu, skritor, krítiku literáriu, kronista y difensor di nos lingua matérnu Mário Fonseca (1939 – 2009). Es puéta ten razaun. Kabuverdi e múzika y serenata na nos arkipélagu di morabéza ki ta atraí mundu interu y oji dja el ka e más kes “... ilhas perdidas no meio do mar, esquecidas num canto do Mundo ... que as ondas embalam, maltratam, abraçam ...”.



Oji Kabuverdi e un distinu turístiku bastanti prokuradu pa rikéza di nos praia, múzika, kulinária, pás, suségu, sol y morabéza. Kabuverdi e un rozadi di dés ilha y oitu djeu, ki santísimu Papa João Paulo II beja-l se txon y abensu-l se povu, rodidjadu na mon di Áfrika, rodiadu na piskós di Európa, ta boiâ na Oseanu Atalántiku móda un stréla sintilanti ta brilhâ pa enfeitâ univérsu. Tito Paris kantâ ma sabura e la na nos térra Kabuverdi, y e simé. Kabuverdi e múzika más sabi ki du ten, kantadu na Kriolu, kunpanhadu ku kavakinhu, xukalhu, vióla, violaun, réku-réku, y robéka. Disprezâ nos lingua e rabaxâ tudu kenha ki ta kanta-l, skrebe-l, ntende-l y papia-l. Si Kriolu e ka lingua antan mórna di Cesária e ka múzika, Odju d’agu di Dr. Manuel Veiga e ka libru, rafodju e ka konbérsu, y kabuverdianu e ka argen.



Kriolu e lingua sima kualker un otu. Ningen ka mestê difende-l. Ki mestedu gó e asumi Kriolu abértamenti komu nos lingua di faktu. Kriolu ka ta fitxa-nu nen e ka ta limita-nu pamodi el e liberdadi di nos identidadi transnasional. Kriolu e nos morabéza ki ta abri Porton di Nos Ilha a tudu kenha ki ta konkô di karkel óra. Kriolu ka ten prigu pamó el ten se sintasi, se semántika, se iliméntus pragmátikus y di metalinguístika ki e própi di-sel, diferenti di portuges y di otus lingua. Du ka ta xinâ papia-l na skóla, na un anbienti akadémiku, móda purtuges ki pa nos e un lingua stranjeru. Dja N fraba el y N ta tornâ ripiti-l. Du ta adkiri-l spontaneamenti y na diskóntra na interasaun susial. El e marka di nos identidadi kultural. Kriolu e di-nos, du erda-l di nos gentis más grandi. Kriolu e distinu di ómi na préga-l mar azul ta bá pa térra londji. El e kel sarason mulatu la riba ta gardâ porton di nos nason. Kriolu e létra ki sta farta-nu na nos inu nasional ki inda sta skrebedu y kantadu só na purtuges. Inu nasional e inu di NOS NASON ki debe skrebedu y kantadu na lingua di nos nason ki e KRIOLU – Lingua Kabuverdianu, spritu-l funaná, alma-l mórna, konsolu-l nos dor, y alegria di nos bandera. Ofisializa-l e nos jurdisan. E saldâ nos dívida ku povu kabuverdianu. E da-l statutu ofisial sima kel ki dadu a purtuges na konstituisaun. Si e ka oji manhâ gó e sértu. Sédu ó tardi e ta subi tronu-l nos dignidadi.



Ofisializâ Kriolu signifikâ rekonhesê y valorizâ nos lingua nativu y da kabuverdianus más liberdadi pa skodjê kualker varianti di Kriolu ou purtuges pa kumunikâ na kualker lugar y na kualker situasaun.Ofisializâ Kriolu e kabâ ku kulonialismu linguistiku na Kabuverdi ki duranti sinku sékulu obrigâ tudu kabuverdianus a papiâ, lér, obi y skrebê na purtuges y proibi Kriolu na skóla, na tribunal, na repartisaun públika, etc. Ofisializâ Kriolu e putensiâ kabuverdianus ki ta vivê na diáspora undi autoridadis ta fikâ ta da más ruspetu pa Kriolu komu lingua ofisial. Kuzé ki sa ta fartâ e vontadi pulitika na parlaméntu pa kriâ kondisaun pa Kriolu pode dizenvolvê y afirmâ na spétru linguistiku dual na Kabuverdi y na diáspura undi ki ten kabuverdianus. Stadu debê promovê uzu di Kriolu na ensinu desdi jardin infantil te prugramas di dotoraméntu na Universidadi di Kabuverdi ki debê ekuasionâ pusibilidadi di kria un laboratóriu di linguistika aplikada ku distaki pa lingua kabuverdianu pa studa y investiga Kriolu.



Rikéza y valor di Lingua Kabuverdianu e más ki présu di adiaméntu pulítiku di se ofisializason! Enbóra Lingua Kabuverdianu inda ka ofisializadu, el balê más ki oru ó diamante pa nos identidadi kultural. Nos Kriolu e inekivokamenti riku, rikísimu própi. Kriolu e rikéza di nos pobréza y di tudu mal ki nos gentis pasâ. N ta konpartilhâ ku leitoris es lista di 35 expresaun diferenti y ekivalenti a da-l ku pó pa ilustrâ rikéza leksikal y semántiku di Kriolu. Es lista sta londji di sta konplétu y el ta integrâ expresauns uzadu na Sotavéntu. N ta kunvidâ leitoris a kontribui ku expresauns ki ka sta na es lista, tantu ku kes di Sotavéntu ki sta fartâ kumó ku kes di Barlavéntu ki inda ka sta la, pa du kriâ un lista grandi y dipos du ta ben prokurâ splikâ oríjen di kes expresauns. Dizafiu dja sta lansadu y du ta kontâ ku kontribuisaun di tudu argen. Kel ó ki nhos ta skrebê, nhos skrebê na Kriolu y ku Alfabétu Ofísial, AK (ex-ALUPEC) si nhos dja prendê skrebê ku es alfabétu. Sinaun nhos podê skrebê di manera ki nhos sabê.



Trinta y sinku expresauns diferenti y ekivalenti a da-l ku pó: Aplika-l pó; Baza-l pó; Dal ku pó; Ferbe-l pó; Ferbeleta-l pó; Finka-l pó; Koki-l pó; Koze-l pó; Kruza-l pó; Kruzia-l pó; Kunzia-l pó; Lapi-l pó; Lonba-l pó; Lupri-l pó; Manduka-l pó; Mui-l pó; Nheme-l pó; Rakuti-l pó; Relanpia-l pó; Ronka-l pó; Skuarta-l pó; Spadjiga-l pó; Spankia-l pó; Trabankia-l pó; Tranka-l pó; Trinka-l pó; Tropika-l pó; Trotxa-l pó; Trotxi-l pó; Trobesa-l pó; Txobe-l pó; Xagua-l pó; Xobra-l pó; Zinbra-l pó; Zual pó; Zubia-l pó



N ta dixâ es perguntas li pa reflekson kuletivu:



1. Pamodi ki du ta utilizâ tantu expresauns diferenti pa du frâ mesmu kuza?
2. Será ki tudu kes expresauns ta signifikâ izatamenti mesmu kuza?
3. Ki palavras na es lista ki ka ben di purtuges?
4. Kal ki e nível kultural di es palavras (register level, sima ki ta fradu na Ingles): nível intelektual elevadu, nível kultural médiu, nível popular?
5. Kes palavras ki iventualmenti nhos atxâ na númeru 3 di undi ki es ben?



Nakel ténpu, skravus ta dada ku pó y ku xikóti pa po-s trabadjâ riju y a forsa. Es ta sotada sen dór na korasan. Y es ka tenba nen direitu di pupâ. Ses direitu éra sufriba kaladu. Es ka tenba niun otu direitu. Pa es direitus umanu éra direitu a pó, manduku, xikóti, xutu, ponta-pé, etc. Es lebâ pó di tudu manera. Es lebâ di-ses! Es lebâ pó tantu te ki ses peli fikâ kurtidu. Es e ka éra konsideradu umanu. Es ta bendeda, dada, y trokada a bel prazer di ses donus. Kel bes ta dada ku pó pa: iduka argen; po argen ruspetu; kastigâ argen pa el kurriji se érru; trâ fatisera; po argen na ton; dagudjâ mindju; dagudjâ fijon; dagudjâ kafé, etc. Pó, manduku, y xikóti éra distinu di mininu, di ómi, di mudjê, di fatisera, di mindju, di fijon, y di kafé. Talves e pur isu ki ten un monti di manera di frâ da ku pó na Kriolu. Ó ná?



Oji dja ténpu e otu. Kabuverdi oji e un pais livri, indipendenti, y soberanu, undi ki direitus, liberdadis y garantias e un direitu ki nos konstituisaun ta rezervâ pa tudu sidadaun kabuverdianu. Kabuverdi di oji e un izénplu di dimokrasia, y di bon governasaun. Kabuverdi e un nasaun kosmopolita global ki ka ten frontera. Sima ténpu ta bá ta birâ nóbu, respósta tanbê ta bá ta ranobâ. Nóvu sonhu, nóvu realidadi: du sunha ku paridadi di skudu kabuverdianu ku euro y di lingua kabuverdianu ku purtuges. Si sodadi e nos inu, antan stranjeru inda e nos sina. Na odju di stranjerus nos karta pustal e kafé di Fogu, banana di Santiagu, y grógu di Santantaun. Pa nos, Praia e nos Paris, Mindélu e nos Roma, S. Filipi e nos Nóva Iórki, y KRIOLU e nos lingua.



Incroyable mais vrai: advinha – kuza-ma-kuza ten argen ki da Kriolu ku pó na parlaméntu y mandukâ nos konstituisaun?

No comments: