Irmon Kabuverdianus, Nu Uza Y Divulga Alfabétu Kabuverdianu Ofísial(AK, ex-ALUPEC)

Monday, April 27, 2009

Dos lingua ofisial e ka dimaziadu pa Kabu Verdi!


Pa Agnelo A. Montrond

Priméru, N ta sauda kalorozamenti, «nha prima», Dra Ondina Ferreira, un di kes midjór prufesora ki N teve na nha vida, y ki ilunina-m kaminhu di susésu. Sinseramenti, N ta admira-l y N ten txeu ruspetu pa el komu prufesora y skritora.

Ku tudu ruspetu y admirason ki N ten pa Dra Ferreira, N ta tra nha xapéu publikamenti, y N ta fla-l respeitozamenti, ma N ka ta konkorda ku es se afirmason li: «Eu tenho dúvidas sobre se não será demasiado para um pequeno país como o nosso ter duas línguas oficiais. Acho que num país com graves carências, como Cabo Verde, passar, por força de lei, a haver duas línguas oficiais pode ser demasiado », ki ta figura na artigu intituladu «Ter duas línguas oficiais é demasiado para pequeno país, defende Ondina Ferreira», ki foi publikadu pa jornal digital visaonews.com, sésta fera di 24 di es mês. Es artigu inda pode ser konsultadu na siginti enderésu eletróniku:
http://www.visaonews.com/nm/templates/ra.aspx?articleid=3380&zoneid=18.

Enbóra N ta da algun benífisiu di dúvida a es afirmason di Dra Ondina Ferreira, y N ta spéra ma el ta klarifika se puzison, kazu el atxa ma N ntende-l erradu, na nha opinion, es se alegadu arguméntu ka ten pézu, y el ta leba-nu a induzi ma el afirma ma Kabu Verdi e mutu pikinóti pa nu ten dos lingua ofisial.

E ku profundu ruspetu y amabilidadi ki N ta reaji, y N ta aprezenta di sigida, alguns eleméntus di razon di es nha diskórdia:

Ma kuzé ki Dra Ferreira kre fla ku «a haver duas línguas oficiais pode ser demasiado para pequeno país»? Será ki el sa ta rifiri a tamanhu di nos arkipélagu? Más un bes, sén diskarta benefísiu di dúvida, N ta gostaba di lenbra es ex-governanti, ma sinplismenti tamanhu di Kabu Verdi, ki oji e un País Di Dizenvolviméntu Médiu, PDM, ka debe ser uzadu komu diskulpa pa ka ofisializadu Kriolu. Es arguméntu li ta sirbi e pa alimenta más rezisténsia kóntra es dinámika, ki ka ten tadju, pa ofisializason di Kriolu, y e’ ta surji komu un ilifanti branku pa faze un barudju branku y surdu na kumunikason susial. Y más nada! Kabu Verdi pode até ser un país insular relativamenti pikinóti en térmus di stenson jeográfiku di nos territóriu nasional. Má nu ten grandi responsabilidadi jurisdisional sobri nos territóriu, nos spasu marítimu y aériu, ki é ka pikinóti nau. Y Kabu Verdi komu nason global, ten más di un milhon di abitantis. Purtantu nos Nason e tamanhu. Y nos lingua y nos kultura inda é más grandi. N ta pensa ma ofisializa nos lingua matérnu e valoriza y dignifika nos identidadi komu Nason diaspurizadu. Normalizason y ofisializason di Kriolu ka ta okupa spasu fíziku tamanhu dimás ki nu ka ten.

Si tamanhu e kritériu determinanti pa ofisializason di lingua, anton pamodi ki Seychelles (ki ten un superfisi di 455 km² y populason di serka di 80.098 abitantis), un país ki e kuazi nóvi bes más pikinoti ki Kabu Verdi, ten tres lingua ofisial: Ingles, Franses e Kriolu? Di akordu ku lójika di Dra Ferreira, y si nu uza es kazu li komu referênsia pa stabelesi régra di proporsionalidadi entri tamanhu di un país y númeru di lingua ofisial ki el pode ten, anton Kabu Verdi ta kualifika pa ten vinti y séti lingua ofisial, ki pur kuinsidénsia e triplu di númeru di variantis di Kriolu ki nu ten. Un otu izénplu ki nu pode sita e Repúblika di Malta (un arkipélagu ki ta fika situadu a suduésti di Itália, ki e formadu pa sinku ilhas, y ki ten un total di 316 km² di superfisi y serka di 400.214 abitantes), un país europeu ki e trezi bes más pikinóti ki Kabu Verdi y ki ten dos lingua ofisial: Maltes y Ingles. Anton si lójika for es di Dra Ferreira, nu pode perfeitamenti ofisializa di bandeja tudu kes nóvi variantis di Kriolu en pé di igualdadi ku purtuges.

N ta torna tra nha xapéu publikamenti pa fla Dra Ferreira ma mui respeitozamenti N ka ta konkorda ku es otu afirmason di-sel li: «Acho que pode haver um exagero em ter duas línguas oficiais. A Nigéria tem apenas uma língua escrita, que é o Inglês, e o Senegal apenas o Francês apesar das várias línguas faladas». N ta atxa ma Kabu Verdi ka debe sigi izénplu di paizis ki foi kulonizadu, ki toma indipendensia má ki en detriméntu di ses lingua matérnu kuntinua ta uza só kel lingua di kulonizador komu lingua ofisial. Kel-li pa Kabu Verdi seria kondena kabuverdianus a vivi eternamenti un paradoksu linguistiku y kultural. E un paradoksu ten só portuges komu lingua ofisial na Kabu Verdi. Ofisializason di Kriolu é fator di unidadi y di koezon nasional. Kriolu e kel kóla ki ta manti kabuverdianus unidu.

Ku tamanhu ki nu ten, na oralidadi nos e dja un pais bilingi. Y ku tamanhu ki nu ten, Kriolu dja sa ta nxinadu, dja el sa ta uzadu na admnistrason, na kumunikason susial, y na meiu artístiku kabuverdianu. Ki sa ta falta-nu e sinplismenti stablesi un statutu jurídiku-konstitusional pa Kriolu y Purtuges pode ten mesmu direitu y lejitimidadi na ses utilizason na sosiedadi kabuverdianu. Y pa kel-li nos e ka pikinóti dimás. Ku tamanhu ki nu ten, nu pode faze-l. Nu meste boa vontadi pulítiku pa kria konsénsu na es matéria pa nu pode ofisializa nos Kriolu y bira más grandi. Y Ka ten Tadju … Un dia nu al bira grandi!

Agnelo A. Montrond

No comments: