Irmon Kabuverdianus, Nu Uza Y Divulga Alfabétu Kabuverdianu Ofísial(AK, ex-ALUPEC)

Friday, August 14, 2009

Reflekson Sobri Kumentárius Anónimu Negativu Y Balélas Ki Publikadu Na FORCV y na LIBERAL, Na Rodapé Di Artigu «Massassoit Community College ...


Reflekson Sobri Kumentárius Anónimu Negativu Y Balélas Ki Publikadu Na FORCV y na LIBERAL, Na Rodapé Di Artigu «Massassoit Community College Oferece Cursos De Língua Cabo-Verdiana Em Outono Próximo»

Agnelo A. Montrond

Nha dóna senpri ta flaba mi: «Nha nétu, si katxô ladra-bu, ka bu ba brigâ ku el. Fuji di el azóra.»

Pa un kiston di prinsípiu, pa respetu, karáter, moral, y integridadi ki várius funsons ki N ta dizenpenha ta iziji, N ka sa ta ben reaji a alguns kumentárius anónimu negativu y balélas ki sta publikadu na rodapé di Massassoit Community College Oferece Cursos De Língua Cabo-Verdiana Em Outono Próximo, ki publikadu na FORCV y na LIBERAL (y N ta agradesi imensu) na 11 y 12 di Agostu, respetivamenti. Y N ta spéra, ma nha pustura asumidu, dividamenti identifikadu, ku nha nómi y nha fotografia, ta sirbi di izénplu.
Má kel-li gó N ten ki fla na Kriolu:

Ki ta xatia ku insultus insustentadu y kumentárius negativus dislokadu y ki ka ten nada a ver ku matéria ó ideias ki un textu informativu ó ki un artigu di opiniaun ta veikula, e só kenha ki kre. Purtantu, soluson e ka liga kes tipus di kuzas la. Y nen ka meste identifikadu kenha ki ta opta pa anonimatu pa insulta otus gratuitamenti. Punison e ka liga, y txau. Só imaturus y kaprixozus ki ta liga anonimatu negativu na siberespasu y ki ta preokupa. Y si nu debe preokupaba, éra só pa flaba adultus ma es debe konporta komu adultus y naun komu kriansas, na un sosiedadi plural y demokrátiku.

Y más, un leitor aténtu ka ta akredita na parvisis ki el ta lé só pamodi un parvu kualker skrebe-s, y es foi patétikamenti aprovadu y publikadu. E ka pa liga ninhun asnera ki anónimus ta skrebe, pa odja si es ta kiria y bira grandi.
Un insultu ta kastiga se kabésa y se própi autor, pa se própi ifeitu refleksivu di rakoxeti. Y ifeitus di un insultu ta dipende di reputason, imájen y kualidadis di kenha ki sa ta ser vizadu, y di kapasidadi di análizi informadu di kenha ki sa ta lé pa tra konkluzon.
Nu sabe ma kes kumentadoris anónimus negativu sa ta perde ses ténpu y ses enerjia pa nada, pamodi ninhun leitor informadu y aténtu ka ta liga kes insultus la. Y nu debe intende ma e ka pabia di patetisi di un patéta ki nu ta konklui patétikamenti y forma un opiniaun patéta sustentadu únikamenti pa un patetisi patétiku.

Má atenson, predispozison di públiku pode ser determinanti na ifeitus ki insultu pode ten. Anton liberdadi di spreson na kumunikason susial debe ser ikilibradu ku direitus umanus y di sidadania na un perspetiva globalizanti, pamodi sima nu sabe, idukason, sivismu, kortezia y onbridadi e valoris ki ka ta inpodu a ningen. Má malkriason, salbaxaria, insultu, ofénsa, difamason, ameasa, injúria, etc, debe ser konbatedu y filtradu ku pedagojia, deontolojia, étika y elevasaun na kumunikason susial.
Agnelo A. Montrond, sidadon kabuverdianu-amerikanu
aamontrond@yahoo.com

No comments: