Irmon Kabuverdianus, Nu Uza Y Divulga Alfabétu Kabuverdianu Ofísial(AK, ex-ALUPEC)

Monday, February 22, 2010

KA TEN TADJU KI TA TADJA-NU PA NU OFISIALIZA KRIOLU

Brockton, 21 di fevreru di 2010 - Dedikatória: N ta didika títulu di kabuverdianu di anu 2009, ki N ganha resentimenti na sondájen realizadu pa FORCV, a Dr. Marciano Moreira, más konxedu pa Marsianu Nha Ida Padri Nikulau Ferera, un verdaderu konbatenti pa liberdadi linguistiku y kultural na Kabuverdi, y N ta didika-l tanbe pa kauza y muviméntu en prol di ofisializason di KRIOLU. Inda N ta didika-l pa kada konbatenti di es luta y labuta pa nos terseru liberdadi linguistiku y kultural: liberdadi di papia, lé, obi, skrebe, y rasiusina na kualker varianti di Kriolu di Kabuverdi, en pé di igualdadi ku purtuges y linguas di paizis di akolhiméntu di kabuverdianus na diáspura.

Oji e dia ideal pa riflekson sobri nos situason linguístiku. Dia vinti y un di fevreru e dia internasional di lingua nativu, ki foi observadu pa priméru bes, na dizaséti di nuvénbru di mil nuviséntus y nuvénta y nóvi. Na kel mesmu anu, es dia foi stablesidu y proklamadu komu tal, na konfêrensia jeral di UNESCO – Organizason Idukativa, Sientifiku y Kultural di Nasons Unidas, pa promovi diversidadi y pluralidadi linguístiku y kultural. A partir di fevereru di anu dos mil, pa asinala es data, tudu anu UNESCO y stadus menbru ta realiza un konferênsia sobri diversidadi linguístiku na mundu. Y Kabu Verdi, nomeadamenti Ministériu di Kultura, tanbe ten stadu ta realiza alguns atividadis alisivu a es data ki e di kapital inpurtânsia pa nos ki sta na prusésu di unifika skrita y ofisializa nos lingua nativu ki e Lingua Kabuverdianu, ó Kriolu «tout court». Inda nu ka txiga la, má dja nu sta lonji ta bai. Kabuverdianamenti, N ta kontribui ku es nha sinplis y mudéstu riflekson:

N ta kumesa pa agradesi públikamenti tudu kenha ki vóta na mi komu kabuverdianu ki ta difende, promove y inxina Lingua Kabuverdianu, na meiu di kes otus kandidatus di pézu na spétru kultural y susial kabuverdianu. N ta apruveita pa sauda-s kabuverdianamenti y manda-s un abrasu di morabéza di tamanhu di mundu pa es y pa tudu kabuverdianus ki orgulhozamenti ta faze parti di nos Nason Kosmopolita Global, y fla-s ma nu sta djuntu, enbóra infilismenti divididu en ves di unidu na diférensa. Má Ka Ten Tadju Ki Ta Tadja-nu Pa Nu Ofisializa Nos Lingua.

Nu ta da kónta ku algun preokupason, ma na es prusésu di buska di konsénsu pa ofisializason di Kriolu, nu sta divididu en três grupu:
1) grupu maioritáriu (inkluindu nha kabésa) di kes ki ta atxa ma dja sta riunidu kondison pa ofisializason di Kriolu, de jure;
2) grupu minoritáriu di kes ki inda sta marradu na pé di árvori di rezisténsia infundadu y insustentadu, ki ta inklui alguns leigus na siênsia-linguistiku, ki só ta fla, má ka ta konsigi prova, ma inda ka sta kriadu kondison pa ofisializason di Kriolu; na es grupu sta inkluidu Dr. Carlos Veiga, ki fla publikamenti na Mérka ma Kriolu dja é ofisial na Kabuverdi, y pa kel otu ladu bóka el fla ma inda ka sta kriadu kondison pa ofisializadu Kriolu, ma ALUPEC sa ta divide-nu, ma kiston di variantis inda ka sta mutu klaru, y ma ofisializason di Kriolu ta akarreta un enormi enkargu finanseru pa Kabuverdi ki ka sta preparadu pa ser un país bilingi, undi tudu dukumentu ofisial ten ki skrebedu na formatu bilingi purtuges-kabuverdianu, ma material didatiku pa ensinu di Kriolu inda ka sta prontu, etc y tal, enfin, un manansial di arguméntus inventadu pa tenta justifika se puzison komu lider di un partidu pulítiku y kandidatu a futuru primeru ministru di Kabuverdi, ki putensialmenti pode uza ofisializason di Kriolu komu kavalu di batalha na prósimu kanpanha;
3) grupu di pesoas ki inda ka sta ben informadu y inda ka ten un puzison difinidu sobre es kiston di ofisializason di Kriolu. N ta ntende ma e presizu un intervenson abranjenti y urjenti pa splika, klarifika y kontribui pa djuda pesoas a ntende y dismistifika signifikadu di ofisializason di Kriolu.

Nu lenbra ma apezar di limitason di nos rekursus, ofisializason di nos lingua nativu e garantia di se sobrivivênsia ki e indikador y garantia di viabilidadi y sustentabilidadi di nos kultura. Nu dexa nos imuson, konvikson pulitiku y relijiozu, partidu, ideolojia, bairrismu, etc, na un planu sekundáriu pamodi ser kabuverdianu é ka ninhun di kes kuzas la, má e un inekivuku y inkondisional konvikson di pertensa sósiu-kultural. Kal lingua ó kultura na mundu ki e midjor ki di nos? Dja nu konkista nos autonomia pulitiku, agó falta-nu e konkista tanbe nos autonomia linguistiku y kultural, pa nu skrebe nos lingua di fórma ordenadu y uniformi en ves di es forma inbrudjadamenti idiosinkrátiku, irrasional, teknikamenti insustentadu, kaótiku, sen lójika, sen kabésa, sen tonku y sen menbru, má ku lejitimidadi y aseitason.

Si nu kre txiga na korason di kriansas kabuverdianu, nu ten ki inxina-s na Kriolu ki e ses própi lingua! Kriolu debe kumesa ta nxinadu desdi jardin infantil. Sima ki N flaba ántis na un otu artigu di opinion, ideal seria nxina mininus kabuverdianus purtuges komu lingua stranjeru, y uza Kriolu-Purtuges, sima na «two-way bilingual program» na Mérka, pa nxina-s konseitus akadémikus. Só asin ta ivitadu ki mininus kontinua ta reprova na skóla dividu a uzu inadekuadu só di purtuges en ves di Kriolu-Purtuges na prusésu di ensinu y aprendizájen. Y kel-li pode ser un eleméntu ki parsialmenti ta splika insusésu di alguns alunus lógu na kes primeru anus di skolaridadi. Si nu inxina kriansas kabuverdianu só na purtuges, un lingua stranjeru ki es ka ta ntende dretu, nos mensájen idukativu pode fika na kaminhu. Má si nu inxina-s na Kriolu ki e ses própi lingua, dja nu ta txiga na ses kurason. Es merese idukason ki di faktu ta ruspeta ses valoris linguistikus y kultural. Nu ka debe kuntinua ta forsa-s pa es prende konseitus akadémikus só na purtuges, ki pa es e un lingua stranjeru.
Kriolu dja sa ta nxinadu na skóla, dja el sa ta uzadu na admnistrason, na kumunikason susial, y na meiu artístiku kabuverdianu. Ofisializa Kriolu e stablesi un statutu jurídiku-konstitusional pa kualker varianti di Kriolu y purtuges pode ten mesmu direitu y lejitimidadi na ses utilizason na sosiedadi kabuverdianu.
Ofisializa Kriolu ka signifika inpuzison di varianti di Santiagu (badiu) sobri kes otus variantis. E ka signifika ma sa ta ben dexadu di papia variantis di kes otus ilhas pa fika ta papiadu só badiu. Nen e ka signifika ma ta ben inxinadu badiu na tudu kau na Kabuverdi. Nada mais falso! Kes-li e balélas ki opozitoris inventa pa manipula inkautus y manobra-s pulitikamenti. Tudu kel-li e un spidienti y alienason pa diféza di protagonismu pulítiku enkapusadu di MPD (enginheiradu y arkitetadu pa ses núkliu duru) pa deliberadamenti rezisti y promove rezisténsia na tentativa frustradu di ivita pa ofisializason di Língua Kabuverdianu kontise duranti mandatu di guvérnu di PAICV, izenplarmenti lideradu pa Dr. José Maria Neves. N ta lenbra-nhos ma bon guvernason di ekipa lideradu pa JMN ganha kontornu internasional, kantu ki sekretáriu di stadu merkanu, Hillary Clinton, vizita Kabuverdi y fla mundu pa odja y sigi izénplu di Kabuverdi komu un mudélu di demokrasia y di bon guvernason na Áfrika y na mundu. Klaru ki es faktu ta inkomoda opozison ki ten ki pinta-l ku pinsel di sujera, ku prumeru-mon di tinta di baléla y sugunda-mon di tinta di subterfújiu.
Má es spidienti, ki e un suisídiu y derróta pulitiku sima ki nos Ministru di Kultura Dr. Manuel Veiga fla, ten bida kurtu pamodi aderênsia a kauza di ofisializason di Kriolu sa ta ganha un novu kontornu y dinámika transnasional tamanhu, ku distaki na país y sobretudu na diáspura: na meiu artistiku, na publisidadi, na ensinu, na kumunikason susial, Kriolu sa ta ganha pézu y vultu ki ta faze-nu akredita ma ku es nóvu dizafiu ki lansadu, Ténpu Nóbu - Respósta Nóbu, Ka Ten Tadju Ki Ta Tadja-nu Pa Nu Ofisializa Nos Lingua. Inspiradu pa es frazi di Amilcar Cabral, “Mi e un sinplis afrikanu ki kis salda nha dívida ku nha povu y vive nha époka”, nu debe kuntinua ku es labuta y luta pa libertason linguistiku y kultural di Nason Kabuverdianu, y salda es nos dívida kulétivu ku nos Nason. Nu Pintxa! Si nu sta dianti na luta, nu avansa. Ka nu spia pa trás. Pa dianti ki e kaminhu pa vitória.

No comments: