Irmon Kabuverdianus, Nu Uza Y Divulga Alfabétu Kabuverdianu Ofísial(AK, ex-ALUPEC)

Sunday, March 1, 2009

“Debe ofisializadu tudu varianti di lingua kabuverdianu”

MARCIANO MOREIRA, Inspetor di Finansas i studiozu di lingua kabuverdianu


21 di febreru, Dia Internasional di Lingua Maternu, sirbi di motivu pa un konbersu ku Marciano Moreira. Es studiozu di lingua kabuverdianu sta grabadu ku stadu di indignidadi di nos lingua maternu enbora dja nu ten kuazi 35 anu independenti. El ta pensa ma es stadu e pabia Kabuverdianus ka ta da se esensia (ki e lingua kabuverdianu) valor ki el ta merese. Kontrariu di manera modi txeu algen ta pensa, Marciano Moreira ta defende ofisializason di tudu varianti di lingua kabuverdianu.

____________________________
Entrevistadu pa António Monteiro

Modi ki un mestri na ekonomia ta bira linguista?

Marciano Moreira – N ka sabe si mi e linguista. So N sabe ma ultimamenti N ten stadu ta investiga un bokadu sobri kuzas relasionadu ku nos lingua.

Ta komemoradu, na dia 21 di febreru, Dia Internasional di Lingua Maternu. Kal ki e situason atual di nos lingua kabuverdianu?

N ta atxa ma e un situason indignu. Sinon, nu odja pamodi instituidu es Dia Internasional di Lingua Maternu. Na dia 21 di febreru di 1952, populason di enton Pakiston di Lesti (oji, Bangladesh) revolta ta eziji ofisializason di se lingua maternu. Konkretamenti, es revoltozus kreba pa ses lingua Bangla ser ofisializadu sima dja sa ta kontiseba ku Urdu – lingua maternu di enton Pakiston di Oesti, oji, sinplismenti, Pakiston. Alguns manifestanti matadu. Kantu es faze es ezijensia inda nen 6 anu di independensia es ka tenba. Entritantu, dja pasa 35 anu ki nu toma independensia i inda nos Stadu ta proibi-nu di uza nos lingua maternu na tudu lugar i na tudu sirkunstansia. Es situason e indignu i so el sa ta kontinua trokadu txeu alienason ki inda ta persisti na nos kabesa. Asuntu di lingua e un kiston di dignidadi pabia tudu dia Kabuverdianus ta pasa mal, tudu dia algen ta trosa di nos trokadu baraka na papia purtuges. I nu ta da baraka pabia purtuges ka e nos lingua maternu – pur isu e normal ki nu ka ta papia-l dretu. Sima maioria di Purtugezis ta papia dretu so ses lingua maternu txaskan.

Un situason indignu

Trokadu disu N ta fla ma nos lingua sta nun situason indignu. Dipos di 35 anu di independensia nos lingua maternu inda ka ofisializadu.

Nhu ka ta atxa ma Ministru di Kultura debe sta dizanimadu ku es situason di non ofisializason di kriolu, non obstanti txeu tentativa ki dja fazedu?

N ka sabe modi ki Ministru di Kultura sa ta xinti. N ta atxa ma e kasabi es non ofisializason pa kes ki konxe profundamenti inpurtansia di lingua di pontu di vista storiku. Efetivamenti (enbora nu ka ten duvida ma normalmenti razons ekonomiku ta sta senpri prezenti) maior parti di geras ki dja ten na storia des mundu e provokadu pa defeza di lingua i relijion. Tudu algen normal ta defende se lingua pabia lingua e se esensia. Isu e ton verdadi ki ti ki, pur ezenplu, un Merkanu ta papia lingua kabuverdianu, se kara ta muda. Sima ki el ta bira otu pesoa pabia alma kabuverdianu ta entra nel. Enfin, kenha ki konxe inpurtansia di lingua maternu pa tudu povu i dipos el ta fika ta odja ofisializason di se lingua ta adiadu sekamaneka ka pode fika sabi. Partikularmenti si es pesoa ten stadu ta trabadja ku npenhu, ta sakrifika pa kria tudu kondisons sima gramatika, disionariu i manuais – sima e kazu di Manuel Veiga.

Stranhu e ki e nos me ki sa ta stroba es ofisializason?

Trokadu disu ki N ta papia di alienason. Debe ten un dozi grandi di alienason na nos kabesa ki ta faze-nu ka da nos kabesa se devidu valor. Kel li ki ta splika pamodi nu ka ta da nos lingua devidu valor, sendu lingua nos esensia.

Si kadjar ten un mo ngatxadu ki sa ta tadja ofisializason di kriolu - i es ta uza ALUPEC komu pretestu?

N ka sabe si ten un mo sukundidu pa trapadja kriolu. Mas, N pode fla ma Governu, na anu di 1998, promulga un Dekretu-Lei ki aprova, a titulu sperimental, nos alfabetu. Es lei ta mandaba Governu sosializa es alfabetu. Mas, stranhu, Governu ka kunpri lei na sentidu di sosializa alfabetu. Enfin, susesivus Governu, inkluindu kel antigu, ka ta toma mididas normal, razoavel i lojiku pa gentis pode konxe nos alfabetu.

“ALUPEC, un alfabetu lojiku i sientifiku”

ALUPEC e un alfabetu lojiku ki ta sigi diretrizis sientifiku ki sai di reunion internasional di linguistas ki fazedu la Praga na 1926. Es diretrizis ta rekomenda so kel li: ma nu ka debe kastiga nos kriansas, maltrata-s pa obriga-s dikora lojika di skrita ki Romanus ta sigiba. Etimolojiku signifika lojika ki ta izistiba na orijen di palavra. Kerdizer: kriansas Romanu ta skrebeba sima es ta pronunsiaba, istu e, di forma fonolojiku. Asin, sertamenti era lojiku pa es kriansas pamodi ki es debeba skrebe, pur ezenplu, palavra exército ku x. So ki, tendu en konta modi oji nu ta pronunsia es palavra na lingua kabuverdianu, dexa di ser lojiku pa nos kriansas ma na nves di z es ten ki po x. Purtantu, alfabetu aprovadu pa Governu na 1998 e un alfabetu libertador, lojiku i ka ta ezisti nenhun justifikason sientifiku pa se rejeison ativu o pasivu.

Kritika ki alguns ta faze ma el e fonolojiku i ki, pur isu, el ka ta sigi “nos tradison” ka ten razon di ser pabia nos nen nu ka tenba abitu di skrebe lingua kabuverdianu antis di independensia. Ta kontadu na dedu kes pesoa ki ta skrebeba un anu un dia nos lingua maternu. I es rezolve uza regras di skrebe lingua purtuges pa es skrebe nos lingua pabia era kel la ki es nxinadu. So ki gosi, ki dja nu ten sientistas di lingua, ka e adekuadu nen lojiku nen rasional pa nu kontinua ta faze sima es faze.

Studiozu di kriolu, Mateus Rodrigues, ta konpara ALUPEC ku makina fotografiku. Kerdizer, so ta guarda kel izatu momentu, sen storia. Algun komentariu?

Uza es pozison pa rejeita ALUPEC e falasiozu i N ta splika pamodi!

Primeru, pabia e un pozison radikal. Odja: nenhun alfabetu ki gosi ta ezisti ka ta ezistiba desdi ki mundu e mundu. Tudu es alfabetu tevi un primeru dia. Alfabetu latinu tanbe ka ta ezistiba desdi senpri. Nos povu sa ta komesa un prosesu storiku enkuantu donu di se naris – purtantu, nu pode kria nos propi alfabetu, sima Purtugezis faze, sima Inglezis faze, sima Fransezis faze. Es tudu kria ses propi alfabetu adaptadu a realidadi di ses linguas. Istu e, si es pozison di Sr. Mateus ta sirbiba, nu al staba ta skrebe ku regras di skrebe inventadu pa Sumerius o pa Egipsius di Faraos pabia pa ladu di Mezopotamia i Egiptu antigu ki inventadu kes primeru skrita. Mas, e ka si ki ten stadu ta kontise! Tudu povu kria se propi skrita i nos nu ka inferior a kes povu la – ka ten nenhun razon pa nu ka kria nos skrita adaptadu a realidadi di nos lingua.

1885: primeru proposta di alfabetu pa kriolu

Sugundu, sobri “sen storia” basta fla kel li: primeru proposta di nos alfabetu aprezentadu na 1885 pa un kabuverdianu di nomi António de Paula Brito. Kel li e storia di me disisu: el ten mas di un sekulu. I odja: alfabetu atual e igual a alfabetu propostu pa de Paula Brito en mas di 80%. I es alfabetu di 1885 tanbe era fonolojiku sima ALUPEC. Na se obra intituladu “Apontamentos para a gramática do crioulo que se fala na ilha de Santiago de Cabo Verde” de Paula Brito ta aprezenta regras di alfabetu fonolojiku. Purtantu, mesmu di pontu di vista kronolojiku, alfabetu fonolojiku dja ten storia.

Nton, debe ser ezistensia di txeu varianti ki sa ta inpidi ofisializason di kabuverdianu? Istu e, si nos tudu ta papiaba un uniku varianti, es varianti dja staba ofisializadu?

Es tezi tanbe e falasiozu! Si ezistensia di txeu varianti era inpedimentu pa ofisializason di kabuverdianu, nton ka ta tenba oji nenhun lingua ofisializadu na mundu. Npos, na tudu tera, na tudu nason ten variantis. Purtantu, ku relason a spesifisidadi linguistiku kabuverdianu, debe diskutidu kiston di variantis. Spesifikamenti, Stadu, atraves di orgons konpitenti, debe promove diskuson pa atxa soluson.

Dja nu ten 35 anu ta buska es soluson...

Kuandu ki nhu obi ma Stadu di Kabu Verdi organiza un enkontru ku teknikus konpitenti pa diskuti ki varianti debe ofisializadu o kuze ki debe fazedu peranti ezistensia di variantis? Ami, N ka obi ma organizadu un enkontru ku pesoas abalizadu, ku pesoas ki ka ta diskuti na bazi di paixons o di bairismu duentiu, mas sin ku pesoas ki sta interesadu na atxa soluson efikas...

N ta atxa ma ta konsigidu ofisializa imediatamenti lingua kabuverdianu si disididu ofisializa tudu varianti, sen menospreza nenhun. Kal ki e opinion di-nho?

Kuza ki nhu kaba di fla ta koinsidi, ipsis verbis, ku teor di un artigu ki dja N publika ka un bes, ka dos!

“Pa ofisializadu lingua kabuverdianu, non un dadu varianti”

Ka dura li N defende na jornal “A Nação” es tezi ki nhu kaba di fla. Banda un anu atras tanbe N defende es ideia ki nhu kaba di fla. Konkretamenti: N ta defende ma debe ofisializadu lingua kabuverdianu, non un dadu varianti. Ma debe ofisializadu lingua kabuverdianu ku tudu se diversidadi rezultanti di manera modi el ta faladu na tudu ilha di Kabu Verdi. Modi el ta nxinadu? Ta nxinadu tudu varianti. Pa ka stafa kriansa, un kriansa ta studa varianti di se ilha pa ser kapas di ntende-l i di uza-l dretu i ta studa variantis di kes otu ilha so pa el ser kapas di ntende-s.

Ta parse-m ma es kiston di variantis debe tratadu ku mas abertura. Na verdadi, tudu Kabuverdianu gosta di lingua kabuverdianu. Mas, alguns Kabuverdianu ten medu di odja se varianti na prateleira. E kasi?

Es “kiston” e falsu, sen pe nen kabesa pabia tudu tera ten variantis. Na nos kazu, kuza ki sa ta falta e xinta na meza pa diskuti pa atxa soluson apropriadu. Si ka txigadu un soluson konsensual, debe ofisializadu tudu varianti. I ofisializa tudu varianti sta di akordu ku alguns valoris ki sa ta defendedu na mundu, nomeadamenti es valor ki nhu limia off the record: proteson di diversidadi linguistiku. Alias, N ta atxa ma kada varianti ki more ta dexa-nu mas pobri.

La Arjelia i la Marokus, jerason pos-independensia ten difikuldadi na papia dretu i arabi i franses pa motivus ki N ka ta fla lisin. Li na Kabu Verdi, es indefinison sobri lingua kabuverdianu si kadjar ta ben po prosimus jerason nun situason igual: nen kriolu, nen purtuges. E kasi?

E fenomenu di glotofajia. E sientifiku – dja el sta studadu. Istu e, kuandu un lingua ka sta na situason normal pa se dezenvolvimentu, ta kontise es fenomenu li. Por ezenplu, ti ki ben un pesoa di otu ilha i fika ta papia varianti di Santiagu mariadu – isu ta kontise pabia es varianti ka ta nxinadu. Pamodi ki es ka ta papia purtuges pior di ki ses nivel di instruson literariu ta permiti-s? Pabia purtuges ta nxinadu.

“E fundamental ki nxinadu lingua maternu”

Pur isu ki nu debe studa nos lingua, pabia ti ki nu studa-l nu ta papia-l dretu. Nu ta fika ta sabe undi ta kaba kabuverdianu i ta komesa otus lingua, inkluindu purtuges. Na verdadi, gosi nu sa ta vive nun situason di semi-linguismu pabia, sugundu regras di pedagojia, nu debe studa lingua maternu primeru i so dipos di nu tene es alisersi firmi pa nu uza es alisersi firmi pa studa otus lingua, inkluindu purtuges. Asin, nu al podeba prende midjor otus lingua, inkluindu purtuges. Mas, nos realidadi atual e kontrariu: ku violason di integridadi moral di nos kriansa, ku violason di regras pedagojiku, ti ki kriansa ba skola, desdi primeru dia, es ta bonbordea-l ku un lingua ki el ka ta domina i kada frazi ki el tenta konpo ta sta mariadu i el ta trosadu del. Rezultadu des aberason e kel li: el ka ta domina se lingua maternu pabia el ka studa-l i el ka ta domina kes otu lingua (inkluindu purtuges) pabia el ka studa-s a partir di un bazi linguistiku solidu.

Marciano Moreira e kenha?

Marciano Ramos Moreira (Marsianu nha Ida padri Nikulau Ferera) nase dja ten kuazi 50 anu na Sidadi Velha, bersu di lingua kabuverdianu – sima el ta fla. E mestri na ekonomia pa Universidadi di Wyoming, Merka.

Na pelumenus 2 semanariu inpresu des prasa, el ten stadu ta publika artigus na lingua kabuverdianu sobri es lingua. Un des jornal e “Expresso das ilhas” – undi el ten publikadu, ku regularidadi, desdi novenbru 2008. El ta kolabora tanbe ku alguns meiu di komunikason on line.

Na kualidadi di studiozu di nos lingua maternu, el partisipa, li na Praia, na mes di dezenbru di 2008, na Meza-Redondu pa Avaliason di ALUPEC.

El sa ta prepara se livru “Nu ben konta partis” a partir, nomeadamenti, di partis ki el ten publikadu na kabuverdianu.


MARCIANO MOREIRA, Inspector das Finanças e estudioso da língua cabo-verdiana

No comments: