Irmon Kabuverdianus, Nu Uza Y Divulga Alfabétu Kabuverdianu Ofísial(AK, ex-ALUPEC)

Monday, August 11, 2008

Endoskopia di Kriolu di Kabu Verdi: Un Análizi Krítiku y Otimista!


Agnelo A. Montrond


Kuzé ki nu krê na xadrês linguistiku kabuverdianu? Bipolarizason linguistiku ó kriason di un expasu di konsénsu ku kondison jurídiku y konstituisional pa dizenvolviméntu di Kriolu y Portugês na orizontalidadi? Es é pergunta ki N ta dexa li en abértu y nu ta konta ku nhos axega pa enrikisiméntu di es expasu di refleksãu y tróka di ideias. N ta avansa ku siginti eleméntus di respósta a nha própi pergunta:

a) Kriolu sénpri foi lingua di kumunikason informal pa kabuverdianus. Na tabérna, na kanpu di futibol, na diskotéka, na fésta, enfin, na anbientis undi ki Kabuverdianus ta sosializa, kumunikason é fetu expontaneamenti y livrimenti na Kriolu. Na kes situason la, fluênsia na Kriolu é tal ki algen kuazi ka mesti pensa pa skodji palavras pa fla. Es ta sai faxi y sen érru. Nu ta fala kriolu ku puréza y na diskóntra. Nu ka ta fadiga ku érru. Na papia purtugês kuzas dja é diferenti. Nu ten ki ta transfiri di kriolu pa purtugês y kela ás vezis ta induzi-nu na érru pamodi kes dôs língua ka ten mésmu strutura nen léxiku. Ke-li é un di kes priokupason di Dr. Jorge Carlos Fonseca na un artigu resenti na undi ki el ta ritrata difikuldadis ki alguns kabuverdianus, mésmu kes ki fazi kursu superior na Purtugal, ta enfrenta. Nos tudu nu sabi ma na situason di kumunikason formal, txeu kabuverdianus, N ta pensa ma kuazi maioria di kabuverdianus própi, ta pensa pa skodji vokabuláriu k’es ta mesti, y tanbê es ta pensa na strutura kurrétu na purtugês, y mesmu asin es ta da barraka na purtugês. Má ke-li ka signifika ma es debi dizisti di papia purtugês y papia só kriolu. Nãu, antis pelu kontráriu, es debi kontinua ta papia, prendi más y midjora ses purtugês, sobretudu n’un perspetiva internasional na undi ki purtugês ten maior abranjênsia di ki Kriolu.

b) Kriolu é identidadi di kabuverdianus. Pur isu tudu kabuverdianus debi da-l karinhu y valoriza-l. Purtugês y Kriolu ta konplementa y suplementa kunpanhéru, enbóra seja ki struturalmenti es é konpletamenti diferenti. Nu ta meste-s tudu dôs, má pisoas ta fla erradamenti ma Kriolu é Purtugês mal papiadu pamodi 99% di palavras na Kriolu ben di Purtugês. Kuza ki kes gentis la ta skesi, é ki un lingua é ka só se léxiku ki da defini-l, má sobretudu se sintaksi ó seja se própi strutura. Anton N ta pruveta pa manda kes gentis la un rekadu y fla-s ma Kriolu ka foi dadu, ka ben, nen ka foi enprestadu di purtugês. Kriolu é sin un konkista linguístiku di povu kabuverdianu, alkansadu grasas a un forti determinason, konbati, y ixpiritu di luta na undi ki kabalu di batalha foi kel rezisténsia sékular sén igual. Foi un luta pa diféza di dignidadi di ómi y mudjeris kabuverdianu, ses kultura, tradison, forma di ser, di sta, y di afirma na mundu. Ku txeu orgulhu nu ta fla ma foi un luta ki kumesa ku vitória enbóra na sufriméntu.

c) Nos kondison di kabuverdianus ki nos tudu é y nãu purtuguês di Kabu Verdi ta fala más altu: nu fazi u ki ten ki ser fetu; Kabu Verdi é pa kabuverdianus ki ta opta pa kuminika na Kriolu ó na Purtuguês konformi se liberdadi linguistiku di skodji se língua p’el exprimi. Limitason di purtuguês ó kriolu debi ser konbatidu y potensiadu y kria un expasu linguistiku abranjenti y dexa nos lingua dizenvolvi ku armonia na dôs eixu ekuidistanti di nos alma, spritu y konvikson: Purtuguês y Kriolu é nos expuenti másimu. Ninguen ka debi subtrai-nu kel direitu fundamental li ki é di ser lito-verdianu sima foi fladu pa un ilustri pensador kabuverdianu. Nos é kabuverdianus na un anbienti linguistiku ki ta inklui y nãu isklui Purtugês. Má nos é ka purtugês sen ser kabuverdianu. Ser kabuverdianu debi refleti nos dualidadi linguistiko-kultural. Nos é kabuverdianus pamodi nu foi kolonizadu pa portuguezis. Nos kabuverdianidadi é un spedju gemia ki ta refleti purtugês ó kriolu konformi bu krê puzisiona en relason a el.

d) Nu ta da kónta ku satisfason ki alguns kabuverdianus gósi sta ta skrebi na Kriolu, tantu na jornal inprésu komu na jornal eletrôniku, na revistas y através di otus meiu. Má infilizmenti txeu d’es (basta nhos repara na manera ki alguns ta skrebi na Kriolu na Liberal online) ka ta uza alfabétu ofísial ki é ALUPEC. Un faktu kuriozu ki-m ta gostaba di sabi: pamodi ki es ka ta uza ALUPEC? É pamodi es ka konxi ALUPEC ó é pamodi es krê provoka dizórden linguístiku? Y pa konpostura, sta uns ki ta pensa ma aséntu ka debi ser uzadu na Kriolu kontrariamenti a ki Dotor Manuel Veiga, linguista di formason y konpetenti na es matéria, ta difendi. Y tanbê ten otus ki ta atxa ma ka debi uzadu y pa konjunson koordenada kupulativa sima Dotor Veiga ta propoi, má sinplismenti uza i sima ki un lingua ten ki ser 100% fonolójiku ó morri ó skapa. Nu ta agradeseba kes pesoas la si es podia klarifikaba ses puzison nes kistons li.

e) Má será ki guvérnu sta leba es asuntu di ofisializason di Kriolu a sériu? Tudu kenha ki sta atentu a es asuntu sabi ma maioria di ménbrus di guvérnu y alguns pulítikus ta pensa ma si es papia na purtugês povu ta pensa ma es é más intilijenti, más kapas, más konpitenti, enfin nhos dja ka sabi kuzé ki-m krê fla, ta papia só na purtugês na parlaméntu, na rádiu, na televizon, y na otus lugaris públiku. Má kanpanha gó es ta fazi só na Kriolu. Un kazu kuriozu y interesanti. Nhos sabi pamodi? Ten un razon. N ta dexa pa nhos diskubri pamodi. Di nos guvernantis, nos pulitikus, ajéntis susiais, rilijiózus, etc, nu mesti é ason n’es kaminhada rumu a ofisializason di Kriolu. Dja basta di diskursu di térra kemadu y só di reklamason. Lingua é fator di dizenvolviméntu – atoris pulitikus debi prununsia sobri kistons di fóru linguistiku y viabiliza konsénsu en matéria linguistiku. Nhos debi ta konkorda ku mi óras ki-m ta fla ma nu ka ten un pulitika linguistiku klaru na Kabu Verdi. Nu ten nesesidadi di un pulitika linguistiku ki ta koloka na séntru aspétus istórikus y identidadi linguistiku y kultural di kabuverdianus: purtugês y kriolu debi konplimenta kunpanheru y não exklui kunpanheru, nu ta torna fla y en vós altu gó. Kistons di foru juridiku, pulitiku y konstituisional debi ser debatidu pa atoris pulitikus, sidadons independenti y menbrus di guvérnu na prokura di konsénsu en matéria di língua. Dja sta altura di nu ultrapasa barrera di diferénsa linguistiku-ideolojiku ó pilitiku y nu uni na diferénsa pa difini nos dinominador linguistiku kumun: kriolu é nos identidadi nu ka podi nega-l y purtugues é nos eransa di sinku sékulus di kolonizason y nu ta meste-s tudu dôs pa nu expresa livrimenti konformi nos liberdadi di exkolha ki debi fika konsagradu na nos konstituison. Nu krê odja kel konstituison imendadu pa rekonhesi statutu ki Kriolu mesti ten sima purtugês. Nos konstituison y sobretudu nos puder pulítiku debi rikonhesi direitu ki krainsas kabuverdianus ten na prendi y dizénvolvi ses lingua di bérsu, sima ta kontisi ku kriansas purtugês na Purtugal. Pelu ménus, Kriolu debi dadu mésmu funsionalidadi ki Purtugês. Nu ka krê nen más nen ménus, y nen nu ka sa ta pidi-l di zimóla ó pa un kiston di favor, pamodi ningen ka debi nega kriansas di Kabu Verdi direitu ki es ten a studa ses lingua Kriolu, sima tudu kes otus kriansas di mundu ten direitu di studa ses lingua tanbê. Nu sa ta fala di un direitu fundamental ki es ten má ki sa ta ser subtraidu tudu dia ki manxi. Nu ta apela pa kenha ki é di direitu toma mididas pa direitu linguistiku di nos povu ser ruspetadu. Kriolu ka debi ser nén más nén ménus ki purtugês. Kada un ten ser lugar na isféra di nos liberdadi linguistiku. Nu ka debi inpoi ninhun d’es. Dja nu é bilingi dja. Má ku kuidadu pamodi Kabuverdianidadi é ka un produtu purtugês puru. Antis pelu kontráriu é un derivadu di purtugês ku alguns trasus di luzofonia. Endoskopia di kriolu ta revela presizamenti es faktu kuriozu. Será ki debi ser ajendadu un dibati sériu y izaustivu na parlaméntu y puzisiona formalmenti sobre es kiston linguistiku di ofisializason di Kriolu?

Kabuverdianamenti,

Agnelo A. Montrond

3 comments:

Anonymous said...

Parabens por este magnifico trabalho, professor Agnelo MOntrond. E um trabalho que espelha muityo amor e dedicacao a cultura e identidade cabo-verdiana. Ha muito tempo que cabno verde e cabo-verdianos estavam a espera de um contributo desta envergadura de alguem que corajosamente enfrenta todos os obstaculos.

Estou muita agradecida por me dares essa oportunidade de ler em Crioulo o que me da cada vez mais orgulho de ser uma cabo-verdiana de alma e coracao.

Aproveito para te mandar o seguinte recado: no dia em que o Crioulo vai ser oficializado, Cabo Verde vai ficar muito feliz por poder ver legitimado o seu filho primogenito chamado Crioulo que sera baptizado em ALUPEC.

Miss America

Anonymous said...

Filismenti ki parida pari fidju di bu kapasidadi. Deus djuda-bu. Bai senpri pa frenti, ka bu spia pa tras sinao bu ta odja algen txeu ta sigi-bu, alguns ate ku mau sintidu.

Anna

marisa said...

ben papiadu ken ki ten medu di asumi si identidadi ki ta resta.rumu pa nu papia kriolu na tudu hora i na tudu mumentu
min ka é bon na skrebi mas min sta ku nha alupec.kriolu keli é nha mural ser um kabuverdiana.