Irmon Kabuverdianus, Nu Uza Y Divulga Alfabétu Kabuverdianu Ofísial(AK, ex-ALUPEC)

Monday, August 11, 2008

Kenha ki sabe skrebe Kriolu sén el prende, el é sábiu ó ignoranti?


Agnelo A. Montrond



Kenha ki sabe sén el prende, ó el é ignoranti ó el é sábiu, mas nãu un sér umanu normal. Y ignoranti é kenha ki ta ignora pa kaprixu, y ki pa teimozia ó radikalismu ka ta krê aproveita oportunidadi pael prende. Sábiu gó, é kenha ki konxe limitis di se ignoránsia, sima ki Sócrates, kel sélebri filózufu grégu fla. Inspiradu na es pensaméntu filozófiku sokrátiku, y já ki muméntu é oportunu y sinjélu, inbuidu di boa fé y sén ofénsa, N ta koloka siginti pergunta pa nos tudu kabuverdianu refleti na el: Kenha ki sabe skrebe Kriolu sén el prende, el é sábiu ó ignoranti?

Kriolu é spinha dorsal di nos kultura. É na Kriolu, ki é nos lingua nativu, ki midjór nu ta pensa, xinti, y sunha. Kel li é un deduson ki nu faze uzandu un afirmason, baziadu na piskiza, di Alice Mado Proverbio, ki é prufesóra di elektrofiziolojia kognitiva na universidadi Milano-Bicocca, na Milano, Itália.Talvês pur isu, nu meste akridita na nos sientistas linguistas, y prende skrebe-l ku es, en vês di skrebe-l bós, konformi da-nu na kabésa. Infilismenti, es konfuzon sta na kabésa di txeu algen, y el meste ser klarifikadu. Mitus sobri Kriolu tanbê meste ser urjentimenti dismistifikadu. Só pa nu situa na kontextu, N ta gostaba di partilha ku leitoris, un séna risenti, na undi ki un patrísiu di meu para-m, na un lugar públiku, y ralaxadamenti fla-m: “N sabe ma bo é prufesor di Kriolu. Má mi, N ta skrebe di nha manera y ningen ka ten autoridadi pa kurriji-m. Mi é un ómi livri, y sinhor di nha naris. Kulonialismu dja kaba, y inpuzison nén pa ka tenta.” Na kel muméntu, N djobe pa trás, pa frenti, pa direita y pa skérda, na un muviméntu di krédu-in-krus, y N da kónta di se rezisténsia, frustrason, y opozison diskansadu a ALUPEC, un alfabétu mudérnu, konsebedu ku perísia pa sinplifika y unifika skrita di Kriolu. Má ingrasadu gó, é ki inda txeu algen sa ta pensa, erradamenti, ma grupu ki fazi prupósta pa padronizason di skrita di Kriolu, krê ben obriga-s a skrebe Kriolu di ses manera. Gentis, é ka un kiston di autoridadi, nén di inpuzison, má sin di uniformizason di skrita. Nes prizenti konjuntura ki nu sa ta selebra más un aniversáriu di nos indipendénsia nasional, nu meste ntende ma dja txiga óra di nu aseita régras y nórmas ki midjór ta sinplifika y ta normaliza skrita di Kriolu. Má, nu ka krê odja ningen ta tenta nguli pexi pa rabu, ó nu krê? Dja ten 33 anu ki nu toma indipendênsia, má nu sa ta konsolida indipendênsia y dimokrasia manenti.

Parse-m ma é un kiston ki dja sta ultrapasadu, y nu ka sa ta torna ben txobe na modjadu pa nu fla ma kes nóvi variantis ki nu ten, ta ntendedu na tudu kau na Kabu Verdi. É un faktu. É rikéza y fleksibilidadi ki nu ten na nos lingua. Ki nu meste akredita gó, é ki ku es nóvu dinámika susial na mobilidadi entri kabuverdianus ki ta vivi na térra ó na diáspura, un dia nu ta ben ten un kriolu só rizultanti di influénsia y interason di kes variantis na kunpanheru. Na Praia, pur izénplu, dja sa ta uzadu alguns expresons di Fogu, di Sanvisenti, di Brava, ets, sima: ampugó, bo é di undi?; kel minina la é bunita pafrónta; ai krédu, bo é di Brava? Sima ki nu dimonstra euristikamenti na un artigu ki nu manda publika risentimenti, ALUPEC é alfabétu ki midjór ta unifika y sinplifika skrita di tudu variantis di Kriolu. Purtantu, propósta di nos sientistas linguistas, superiormenti lideradu pa Dr. Manuel Veiga, ka ten rival, y é ka ten tadju. É só un kiston di ténpu, si nu konta ku vontadi pulítiku y unidadi di kabuverdianus na diferénsa. Nos tudu sen exseson, ker komu individus ker komu instituison, nu debi da nos kontribuison sobri es matéria li ki é istremamenti inpurtanti. Nu lenbra ma ten mumentu en ki silensiu é traidor y prigozu. Nu djunta tudu y nu pintxa es lukumutiva di saix vagon ki é ALUPEC y nu leba-l pa lugar sértu na undi ki el merese sta, djuntu ku se kunpanheru purtugês.

N ta gostaba di louva orgãus di kumunikason susial kabuverdianu, sobritudu kes li na Mérka, ki ta da preferénsia a Kriolu, y ki ta kontribui pa divulgason, valorizason y promoson di Kriolu. Igualmenti, N ta aproveita pa sujiri pa es asumi un protagonismu pedagójiku mé-divéra, na es prusésu y na es kaminhada pa ofisializason di Kriolu. Nhas agradesiméntu ta bai tanbê pa Senhor Alberto Barros Pina, prizidenti di FORCV.COM – pa nu fika más unidu, pa ter sábiamenti pensadu y kriadu un expasu di dibati y reflekson sobri Kriolu di Kabu Verdi. N ta spéra ma tudu kes ki tene algun kontribuison pa da, ta aproveita oportunidadi ki FORCV ta da-s na se forum, y ku elevason, étika y ruspetu, es ta aprezenta ses pontu di vista, sen ofénsa ó insultu. Nu debi partisipa di fórma konstrutivu y nu poi kontraditóriu ta funsiona pa nu podi da kel saltu kualitativu y dignifika nos lingua, ki é ka lingua di kuzinha, sima ki txeu ki inda sta ku kel mentalidadi kulonial pode sa ta pensa.

Nos apelu ta bai tanbê pa klarifikason di postura linguistiku y kultural di organizasons síviku di kumunidadi kabuverdiana na es rijion. Nu ta pensa ma seria un más-valia, si es podeba izersi un lideransa di influênsia na organizason di workshops sobri lingua y kultura kabuverdianu, y otus atividadis ki ta pirmiti di transforma nos asosiason na un verdaderu séntru kabuverdianu susial, rekreativu, y kultural.

Nu meste más partisipason, y nos tudu inda é poku, pa promovi, divulga, y valoriza nos lingua, nos kultura, y nos identidadi, pamodi é só sin ki nu ta konsigi konvensi más algen, influênsia y mobiliza exforsu y vontadi pulitika pa kriolu podi ser ofisializadu sén dimóra. Ku partisipason fraku y un dinamika fadjadu é sima agu na bindi fradu: kantu más agu nu poi, más baziu bindi ta fika. 33 anu dipôs di indipendênsia, nos identidadi inda sta dizikilibradu. Dja txiga óra di nu ikilibra-l. Ofisializason di Kriolu y asumi kabuverdianidadi ku orgulhu y di fórma inkondisional é kes dôs pézu ki nu meste poi na balansa di nos nason pa ikilíbriu di nos identidadi.

Agnelo A. Montrond,

No comments: