Irmon Kabuverdianus, Nu Uza Y Divulga Alfabétu Kabuverdianu Ofísial(AK, ex-ALUPEC)

Monday, August 11, 2008

Un Stória Na Kriolu Di Djarmai Skrite En Alupec


Stória: éra un bês tinha dôs txipe - Djónsa ku Txal
Pa Agnelo A. Montrond y Sr. Pedro Santos (Gu) – varianti di Maiu


Un bês tinha dôis amigs ku ta staba kuaze sénpre djunte. Nandé ku bu odjâ un, bu podê sta sérte, kumâ bu ta odja kel ote. Es tinha un amizade fine pa konpanhêr, ku tude algen ta kubisaba sis amizade. Un amizade di mei di véra. Má i ka é simé amizade di oje in dia, ku é xei di falsindade. Amige di konfiansa, oje fikâ kontade na déde. Djónsa ku Txal es éra rei d’amige. Es tinha txeu kuza en kumun, ku talvês ta alimentaba sis amizade. Es tude dôis éra txipe: Djónsa éra txipe diskansade; má el i ka éra más txipe ku Txal; Txal tanbê éra txipe; Txal éra txipi tê kabâ na nada. Tude kabe k’es bai, djents ta flaba: “nhos odjâ kes dôis txipon la.”

Un dia ás razolvê na bâ kumê na un rastorante lonje di zóna nandé ku es ta moraba. Es xintâ na un méza pérte di janéla p’as podê da fé na kuza ku sta ta pasâ na rua. Djónsa pidí un bife “à moda da casa” y Txal pidí un bakaldjau “Gomes di Sá”. Es brindâ ku kópe di vin branke y es kunsâ ta konbersâ enkuante es ta sperâ p’as sirbide kumida. Djónsa fla Txal kumâ bida na Mérka gó é diskansade en konparasan ku Kau Berde. El fla-l kumâ nakel ténpe, na Kau Berde, pa un mundjer fazeba un katxupa éra un grande trabadje: minin tinha ku traba midje na tank; mundjer tinha ku bentiaba kel midje, kutxi-l, tente-l pa tra farél, djarombô-l y dispôis po-l riba, soprâ lume tê k’ul kuzinhâ. Oms ta staba ta djugâ oril ó djugâ karta ta divirtí. Óra ku katxupa prontiâ es ta txumade pa bâ kumê. Mundjer tinha bida kastigade. Pa batê ropa éra un kansera danade. Es tinha ki poba áge na baldóna y rolâ ropa na taba di batê tê ku tude sujidade saí. Dispôis es tinha ku xaguaba kes ropa, torse-s, seka-s na sol y liza-s ku fér di karbon. Forte trabadje dur. Má li na Mérka kuzas é diferente …

Es sirbide kumida, es kunsâ ta kumê y as kontinuâ ta papiâ. Kantu txigâ na óra di pagâ, as fikâ só ta spiâ pa konpanher. Djónsa fla: “Txal, oje gó i bo ku ta pagâ. N skisê nha kartera na kaza”. Txal fla-l: “Dixâ di brinkadera. Kumâ ku-m ta pagâ si inda N ka rasabê. Pagâ só bu dixâ di txakóta”. Es fikâ na kel brinkadera di txipéza tê ku done di rastorante xatiâ y al ben papiâ ku es y al fla-s: “Dja-m sabê kumâ ku nu ta disidi ken ku ta pagâ. Nhos ben ku mi tê kaza di banhe li. Banhera sta antxide di age. Nhos ta poi kabésa dente d’age. Ken ku tirâ kabésa prumér el ku ta pagâ”. Es da d’akorde y es bai pa kaza di banhe. Es metê kabésa na banhera y es tude dôis morrê. Pamode ninhun d’es ka tirâ kabésa di age só pa ka pagâ kel kónta.

Sapatinha rubera riba, sapatinha rubera baxe, ken ku sabê más, kontâ midjór.

No comments: